Lambahõrgutis

Mõtlesin ise retsepti välja. Kindlasti on asi uudne, tal on leiutustase ja tehniliselt teostatav. Praegu olen veel kahe-vahel kas võtta kasulik mudel sellele Patendiametist või mitte ;D Lasin lambaliha läbi hakklihamasina. Umbes kahele kilole lambahakklihale lisasin kolm suurt sibulat ja ühe suure küüslaaugu mille lasin ka läbi hakklihamasina. Maitseainetest: sool, pipar, aroomisool ja karri. Voolisin käevahel väikesed kotletid (jahu ega riivsaia ei kasutanud) ning õliga kuumale pannile. Ou shitt kui hea. Edasi võib veel fantaseerida – tomati – sibula – paprika terav kaste lihapallidele peale………

Advertisements

Juta esimene vill

Tulemas on näitus Eesti Villa Ilu ja mina juba vaikselt valmistun. Mõned päevad tagasi sai pügatud jäärapunnid, kes olid umbes 3,5 kuu vanused ja mõned karvasemad utetalled ka. All piltidel on finulli tüdruk Juta lokid. Juta sündis 06.04.09. Juta vend Sukanõel elab Lihula kandis Merikese juures. Tervisi talle. Juta villa ei pesnud, kraasisin kolm korda (huntida ei olnud vaja)ja vokk vurama. Tegin suht peenikese kahekordse. Tulemusega jäin ise väga rahule. Kõige mustem must, mis siiani on olnud. Villal on näha pleekind otsi, kuid sellegi poolest tuli lõng pigem must kui pruun. Hästi pehme.

Eesti esimesed villakärajad!

Hea villahuviline ja lambakasvataja!
5.-6. augustil toimuvad Raplamaal Vana-Olevi talus Hea villa päevad.
Tuleme kokku, vahetame kogemusi, teeme käsitööd ja mõtleme tulevikule. Kokkusaamise peaeesmärk on valmistuda Hea villa näituseks, mis avatakse 25. augustil Eesti Käsitöö Maja galeriis. Teiseks tuleks vahetada häid mõtteid ja arutada teemal kuidas väärtustada Eestis lambavilla ja sellest tehtavat käsitööd.
Üritus on projektiväline ja toimub heast tahtest, tegutsemise vajadusest ja soovist ühendada inimesed kes väärtustavad lambavilla või siis lihtsalt aimu saada teineteise olemasolust.
Plaanis on võrrelda ja töödelda erinevate kasvatajate villu: neid hunditada ja kraasida, kedrata lõngaks ja viltida. Kõik osalejad saavad näidata oma oskusi ja vahetada teadmisi! Töö toimub vabas vormis, vastavalt ilmale, vajadustele, soovidele! Ürituse algus 5 august 12.00. Nagu öeldud kohustuslikku programmi ei ole vaid kõik on vabas vormis. Kellel on triibuseelik – pangu see selga. Kellel on pastlad – pangu need jalga. Ajame Eesti asja. Esimesed Eesti villakärajad.
Kui sul on soov osa võtta Hea villa päevadest palume teatada sellest meiliaadressil vanaolevi@gmail.com Kohtade arv on kahjuks piiratud ja registreerimine lõppeb 26.07.09. Registreerimine on sooritatud kui osalustasu on kantud arvele MTÜ Hea Villa Selts 221046627491 selgitusse lisada Hea vill + oma nimi. Osalejate arvu alusel toimub ürituse toidlustamine ning muu vajalik eeltöö ja korraldus. Täiskasvanu osalustasu on 200 krooni, mis sisaldab toiduraha. Summale lisandub 100 krooni neile, kes soovivad jääda osalema ka järgmiseks päevaks. Küsimused meilitsi või telef. 566 80 556
Kaasa palume võtta
1. Oma lammaste erinevaid villu ja sellest tehtud käsitööd (ka müügi eesmärgil)Väike laualinakene 100×100 oma esitluslauale.
2. Käsitöö tegemise vahendid vastavalt oma äranägemisele ja tujule: vokid, kraasid, või sukavardad heegelnõel ja lõng.
3. Magamisvahendid kui jäädakse ööbima: magamiskotid, padjad, madratsid, telk
4. Söögivahendid: kauss, kahvel, lusikas, kruus (Ei papptaldrikutele – säästame loodust)
5. Saunavahendid: rätikud, trikood, ujumispüksid
Lõunaks teeme suppi (herne või seljankat?), õhtul tünnsauna ja lambašašlõkk (oma varras tuleb ise küpsetada) või viiner. Ööbimine toimub lakas või kaasa võetud telkides!
Seega kutsume Teid kõiki osalema ja kaasa mõtlema villapäevadel ning esinema Eesti esimesel suurel villanäitusel. Koostöös peituvad ideed ja jõud!
Kõik villased ühinegem ja peatse kohtumiseni!

Mul oli üks „sõber“

Mul oli üks „sõber“. Iga jumala päev oli tal minu jaoks „aega“. Küll ta helistas pidevalt ja kurtis oma rasket saatust kus talle kõik liiga tegid ja tema vaene kannataja oli. Või siis jälle sadas oma erinevate tuttavatega suvalisel ajal sisse, et näidata kuidas minul siin kõik on ja millega ma tegelen. Veider küll tagant järele mõelda, aga nii see oli . Iga jumala päev leidis ta minu jaoks aega, et jagada oma muresid või küsida nõu ja abi. Need olid sellised pisikesed teenepojakesed mille osutamisega ma harjusin ja ilmselt ka minu „sõber“ harjus sellega. Need kes omavad kolmekordset emakogemust teavad, et hoolitsemine teiste eest on igapäevane tegevus ja muutub harjumuseks. Mul tekkis harjumus aidata oma „sõpra“ nõuga ja jõuga, väikseid teeneid osutades või siis lihtsalt kuulates teme muresid tundide kaupa. Kui temal oli mind vaja olin mina tema jaoks olemas. ….paluna aita mul soomekeelt tõlkida….ma ei saa aru mis ta mulle kirjutab… kas sa tõlgiksid mul selle vastuse ka palun ära (kirjavahetusi oli palju, sest kutsikaid oli palju vaja Soome müüa) ….oi mina tahan ka sellist, miks sa mulle ei tee (sall, sokk, kinnas, müts)…..kas sa oleksid nii hea ja annaksid mulle natuke põhku, heina,kaera, jänese jõusööta, oi mul pole suuri kilekotte kaasas – väikseid kilekotte kaasas. ….. kas ma võin su juurest läbi tulla ma tahaks sellele ja teisele näidata seda ja toda…..oi need kellega ma tulen on nii vaesed ja elavad minu kulul, kõhud tühjad ja raha ei ole, aga ma aitan neid kuna nad on mu sugulased (vihje – paku midagi)…….. ma tahan kaa niimoodi – kappi, pinki, lillepeenart, kasvuhoonet, jänesepuuri, kapsamaad jne. ,….miks sa mind oma sünnipäevale ei kutsunud ma olen ju ka sinu sõber….. kutsu mind ka sauna ma tahan ka tünnivanni……ma tahan ka, mul oleks ka vaja, kuidas sa seda teed ma tahan ka niimoodi osata ja vahepeal jälle – oi kui tubli sa oled kuidas sa küll oskad, teed, jõuad ja jaksad jne. Meil pole praegu söögiraha ka, meil kahepeale 25 krooni (ise läheb samas autoga 100 km kaugusele kalale)………..ma olen sellele ja tollelle nii palju võlgu ja ei jõua ära maksta …….meil on nii raske praegu ja tuleme vaevu ots-otsaga kokku kuid ma pean veel sellele seda tegema ja tollele toda – aitama ema, sugulast, sõpra, naabrit ja maksma oma võlad ja täitma kohusetundlikult oma lubadusi, mis rumala peaga sai antud (jälle annad talle laenu)…….oi ma tahan ka lambaid kasvatada tee mulle lambapraadi ja kutsu mind lõunale ma tahan teada kas ma lammast söön (siis ta võtab seda koju veel kaasa)……ma tahan ka seda taime lillepeenrast palun too mulle kunagi (ise seisab peenra kõrval ja ei jaksa kummardada, et võtta näpuotsaga tuust kivirikku)……Ja niimoodi vaikselt muutus igapäevaseks osaks tema nõustamine, abistamine ja ära kuulamine. Tundide kaupa kuulata tema enda, sõprade ja sugulaste täpseid elulookirjeldusi ja muresid. Algul kuulasn huviga siis tüdinesin, siis vihastasin ja lõpuks harjusin ära. Need olid ju pisiasjad. Tegelikult oli mind talle sama palju vaja kui koerale posti. Hoiduge selliste „sõprade “ eest, sest lõpuks oskavad nad osavalt manipuleerides kaasata teid sellistesse sekeldustesse ja jamadesse, mis tekitavad parajat peavalu. Temale piisab sellest, kui ta esitab sulle oma mure ja palub abi. Tema muredest saavad sinu omad ja kui tekivad probleemid, siis vastutus langeb sujuvalt teie õlgadele. Sest nemad ju ei vastuta, nad on vaesed – õnnetud – heatahtlikud – kergeusksed – naiivsed kannatajad ja järjekordselt olete kõiges süüdi teie. Ja kui see jama on ükskord läbi saanud, siis te ei oska ise ka mõista kuidas sai see võimalikuks, et te nii rumal olite. See „sõber“ aga hõljub elus edasi õielt õiele nagu mesilane ja otsib omale järgmist ohvrit nagu tal enne teidki neid mitmeid on olnud. Lõpuks oled sa süüdi isegi selles, st sul on olnud tema jaoks aega(Sa oled laisk ja ei tee midagi). Nad on nagu vampiirid, kellele on eluliselt vajalik tugiisiku olemasolu, et teda tarbida ja siis kasutuna ära visata. Ma ütlen teile, see on äärmiselt ebameeldiv kogemus. Ja kõige valusam selle juures on oma rumalusest tagant järele aru saada.

Põhikari 2009.a. augusti seisuga

Finull

1. SE4191806023/pruun gobelään Monaliisa
2. SE4191806138/valge Ilus
3. SE419185128/pruun gobelään Tädi Tortila 2
4. SE4191808005/must
5. SE4191808015/valge Kõverjalg
6. SE419185023/valge gobelään Ihana Inkeri 2
8. SE4191808108/pruun
9. SE4191808049/pruun
10. SE4191808001/pruun
11. EE0002115832/pruun gobelään
12. EE0001819726/must Juta gobelään

Gotlandilambad

1. DK660360191
2. DK660360194
3. DK660360199
4. DK660360202

Ristandid

1. EE0002115900 25%Belgia piimalammas 25% Gotlandilammas 50% Finull

Minilambad

1. Cindi von Fehmarn DE23862054 / pruun
2. Caro von Fehmarn DE23870066 / pruun
3. Brigitte von Fehmarn DE0454525033 / pruun
4. Bruin von Fehmarn DE0454525035 / pruun
5. Clara von Fehmarn DE23861052 / must
6. Claudia von Fehmarn DE23859051 / pruun
7. Carla von Fehmarn DE23868062 / pruun
8. Juuni von Kuristu EE0002250083/ valge
9. EE0002250304
10. EE0002250298
11. EE0002250212
12. EE0002250250

Jäärad

Finull – SE4191808047 Timmu
Minilammas – DE23871064 Clemenz von Fehmarn

Noored Finulli jäärad

1. EE0002116006/pruun gobelään Iluspoiss 8055 liin
2. EE000989565/must 8002 liin
3. EE0002228211/pruun Bubka 8030 liin
4. EE0002115948/pruun Timmu Junior 8047 liin

Lambapidamisest talus

Alustasin oma lambakasvatusega aastal  2006. Kuna taust ja teadmised talupidamise ja loomakasvatuse vallas oli suht olematu, siis läksin 2004 a  Olustvere Põllu- ja Maamajanduse kooli kaugõppesse ennast täiendama. Kooli lõpetasin  2006 sügisel natuke targemana ja  põllumajanduse II katekooria omanikuna. Ei saa ju võtta endale loomi ja minna naabrimehe käest küsima, mis nendega peale hakata. Ma arvan vähemalt nii. Ühesõnaga esimesed lambad tulidki peaaegu naabrimehe käest, kuid nendest ei ole enam ühtegi alles. Sama aasta sügisel vahetasin viis noort teadmata päritoluga utte puhast tõugu gotlandi jäära vastu. 2007 a. suvel tulid müüki Saaremaa Ökoküla Gotlandi uted. Jõudsin mäletamist mööda esimesena kohale ja sain üliõnnelikuks viie ilusa ute omanikuks. Vahepeal olid karjas ka paar piimalammast kelle ristandtall gotlandijääraga andis pahmakas helehalli ketrusvilla.
Aega läks, kuid hinges kripeldas soov millegi parema järele. Puht juhuslikult tuli tuttavaga jutuks, kes mainis, et Rootsis on selline tõug olemas nagu Finull. Uurisin tausta ja selgus, et antud tõul on 80 aastat villaaretust seljataga – see pidi väärt loom olema. Just see, mis vaja. Tänaseks on meil mitu-mitu-palju uttesid.  Mustad, pruunid, valged – peene ja gobeläänvillaga. Tagasi vaadates ei usu ise ka, et sellega hakkama saime, sest asi osutus palju keerulisemaks kui esialgu tundus. Ühesõnaga – nad on olemas, ja minu väärtushinnangute põhjal on see hobi lambakasvataja – käsitöölise unistuste paradiis. Nad on kindlasti parima villaga lambad Eestis, võttes aluseks villa peenuse, pehmuse, värvide puhtuse ja villaku ühtlikuse. Vahepeal on katsetatud igasuguste ristandite tegemist lihtsalt huvi pärast, et teada saada millist villa näiteks annab gotlandi- peenvilla ristand või islandi – peenvilla ristand jne. Tänaseks on katsetused läbi ja alles vaid puhast verd loomad. Katsetuste põhjal võin öelda, et arhailine kahekihiline vill “sööb” aretatud peene ära ja et gotlandi – peenvilla ristanditel domineerib gotlandi lokk ja peenvilla-gotlandi ristandid valmistasid villa suhtes pettumise. Käsitööks on puhast tõugu peenvill kordades parem ja ristandite tegemine ei tundunud enam mõistlik olevat. Põnev  oli sellegi poolest.
Kuna mu karja oli lõpuks jäänud ainult puhtatõulised ja puhta taustaga loomad pidasin vajalikuks teha Maedi-Visna uuringud. Aasta 2010 jaanuaris sai see tehtud ja kari tunnistati analüüside alusel esimest aastat viiruse vabaks ja sai MV 1 statuse. 2011 sai kari M2 statuse ja tänaseks (2012 juuli) on olemas M3 staatus. Tulevikuvisioonis on igatsuseks villajõudluse võimalikus ka meil Eestis. Utoopia valdkond muidugi, a unistada võib. Muidu me jäämegi kiitma igaüks oma lambaid ja nende villa teadmata selle tegelikku väärtust. Kiruma konkurendi elukaid ja upitama enda omi. No nii nagu see eestlastel ikka kombeks – Vestmani ja Piibelehe sündroom. Tore oleks kui jõutakse kunagi mingile kokkuleppele ja saaks aluse panna oma Eesti villalambale.
Pidamistingimuste kohta nii palju, et kaks korda aastas pügan, teen parasiiditõrje ning lõikan sõrad. Karjamaal on lammastel vaba võimalus minna varju alla. Talvel elavad süvaallapanuga tunnellaudas. 2008/09 a aasta talv oli esimene selles laudas ja peab ütlema, et tingimused on ideaalilähedased.   Loomad tunnevad ennast seal hästi ja toimetada on ka mõnus. Tunnelis on nii loomad kui ka hein. Jäära panen tavaliselt karja oktoobri lõpus või novembri alguses ja talled sünnivad kevadel. Meie suurte lammaste põhikari ei saa olema suurem kui 10 – 15 utte. Metsade vehel on karjamaade suurus piiratud ja laieneda pole nagu kuhugi ning intensiivselt ma loomi pidama ei hakka. 10 h heinamaad on maksimum 15 põhikarja utele kui arvestada, et kevadel tuleb see number korrutada peaaegu neljaga. Selline arv loomi on täiesti paras kogus ühele parimais aastais naisinimesele väikeses talus majandamiseks.  Müügiks lähevad ainult parimatest parimad loomad, kaasas sugupuu. Hinnad kujunevad hetkel turul olevate puhtatõuliste loomade hindadest.

                    NII NÄEVAD VÄLJA ÜHED HEA VILLGA ÕNNELIKUD LAMBAD :)