Ilusad mõtted

…….vähe leidub Eestis neid inimesi kes kasvatavad lambaid villa saamise eesmärgil. Enamasti on tegu harrastustalunikega kes väärindavad oma villa ise läbi käsitöö. Majanduslikult ei ole see tegevus eriti tasuv kui pehmelt välendada ja paljudel tekib sellega seoses küsimus – mis sunnib neid inimesi sellise vähetulusa ettevõtmisega tegelema. Praeguste väärtushinnangute järgi on rahanumber väga olulisel kohal ja kohati vaata et määrava tähtsusega. Milleks siis tegeleda sellise nõdrameelse tegevusega kui on olemas palju muid tulutoovamaid ettevõtmisi. Kas soov teistest erineda? Või on selleks põhjuseks esiisadelt päritud geenid, mille salakavalad omadused ühel eesti-inimesel peale neljakümnendat välja löövad ja hulle mõtteid pähe ajavad? Kas üritatakse piiluda nostalgiahõnhulist minevikku ja otsitakse oma juuri? Läbi teistele mõtetuna tunduvate tegevuste nagu ketramine ja leiva küpsetamine, soovitakse tunda ühisosa minevikuga. Ühisosa oma armsate esiisadega, kellede elu oli meie arvates rohkem elamist väärt ja märksa pingevabam kui praegu. Nuusutada ja maitsta eilset, kus elu oli ilusam, muru rohelisem, lumi valgem, lapsed olid paremad ja käisid karjas mitte koolis ja trennis. Piim ei olnud tetrapakis vaid tuli lehma seest ja läks ka hapuks. Leiba ei ostetud poest seda tuli ise teha ja ise ka viilutada. Coca-Colat ja hamburgerit ei osatud uneski näha. Tolle aegne looduslaps oleks nendest produktidest saanud toidumürgituse. Muidugi on ka positiivseid külgi tänapäva elus. WC paber ja veeklosett versus sitalepikud. Oh elu eluke………