Lambapulmad 2009a.

Sellel aastal panin jäärad uttede juurde juba 20 oktoobril. Seega on tallesid oodata märtsi keskel. Rootsi peenvillalammaste jäärasid on kolme erinevat liini 8047/Timmu ning 8055 ja 8002 Rootsis paaritatud jäärade järglased. Neljandal liinil Rootsi paaritusest sündisid kahjuks uted. Gotlandi jäär Tolvan läks parematele jahimaadele. Kahju küll kuid elu on selline. Gotlandi uted kurameerivad noorte peenvillalammaste jääradega. Igal utel on erinevat värvi jäär. Põnev, mis kevadel sündima hakkab. Väidetavalt ristates peenvilla e. alusvilla tootva lamba ja pealisvilla e. karusnahalamba saab neljandat tüüpi villa, mis on mõlemi villa vahepealne variant. Peaks olema eelduste kohaselt hea käsitöövill. Millised värvid sealt tulevad seda ei oska isegi ennustada. Saab näha. Ootused ja lootused on suured. Peenvillalammastega on sellised plaanid, et proovin ise samuti säilitada erinevaid liine ja parimaid jäärasid. Aretuses põhiline rõhk on seatud villa omadustele, kuid ka välimik on väga oluline. Juba praegu on näha, et üks 8047 jäära järglane on igate pidi isast parem. Valikuid tuleb teha. Praegu on alles kõik kevadised jäärad. Õigeid villa omadusi saab minu vähestele kogemustele ja teadmistele tuginedes hinnata peale tallevilla pügamist, siis kui juba on kasvanud selga järgmine kasukas. Kahjuks ei ole selline proff, kes tallevilla pealt ennustada oskab. Paarituses on tänavu ainult 13 utte. Noored põhikarja jäävad uted kasvavad veel. Eelmise aasta tulemuste põhjal, kus keskmine tallede arv ühe ute kohta oli 2,45, võib oodata üle 30 talle. Täiesti piisav kui arvestada sellega, et plaanis uuest aastast jälle koolipinki nühkima hakata. Kuid kuna eelmine aasta oli palju noori uttesid poegimas võib tulla üllatusi kolmikute ja nelikute osas. Minilambaid sellel aastal jääraga kokku ei pane ja nemad peavad ilma talledeta olema. Tuleks see kevad ja märtsi kuu juba ruttu. Sellel aastal olen panustanud kvaliteetsetele mineraalidele (Mineralbalja Sweet Corn kevadeks ja Mineralbalja Tupping paarituse perioodiks Lg Produkterist)ja jõusöödasegus kasutan lisana kaerale ja odrale rapsikooki tuginedes põhjanaabrite värskele kirjandusele (“Lampaankasvatajan käsikirja” Porvoo 2007 ProAgria Maaseutukeskusten Liito) Eelmine aasta olid väikesed probleemid uttedega, kes poegisid nelikuid. Aasta oli vilets, seega ka hein väheväärtuslik, vili kesine ning minu kogemused puudulikud – sellest probleemid. Kuid elule jäid kõik mitmikud talled. Sellel aastal olen oma teada kõik õigesti teinud.
NB! Esimesed jäärad läksid taevastele karjamaadele. Seitsme kuu vanused ja rümba kaal 18,5 kg ja 17,5 kg. Suurem Finulli ristand, väiksem puhas Finull. Pole paha villalamba kohta!

Advertisements

Kammvill ja Haapsalusalli lõngad

Kui praegu minu käest küsida, kas kammida või kraasida, siis vastus oleks kiire – kindlasti kammida. Peenvilla kammides muutub ketramine ülilihtsaks ja kiireks ning lõng on ühtlane, peen ja mis peamine – tugev. Kammimise jääke sobib väga hästi kraasida. Minu villas ei ole topeltlõikeid. Ma pügan oma lambad ise ning juba pügamise käigus sorteerin ma villa ära. Paremad palad lähevad ketrusele. Vähem kvaliteetsemad lähevad villavabriku. Seega ketrusevillas ei ole prahti ega topeltlõikeid vaid ilusad pikad villasäugud. Pesemise ja kuivatamise käigus lähevad villapatsid sassi ja kammile panen ma nad täiesti suvaliselt. Lasen kammil oma töö teha. See natuke raiskamine kuid nagu öeldud, kammijäägist saab korraliku kraasvilla. Seega kammida, kammida ja veel kord kammida. Lõpptulemus on oluliselt ilusam. Maitseasi – võib öelda, kuid minu maitse on ühtlane peen lõng. Võtan komplimendina kui tehase lõngadega sassi aetakse :D
Kammimise juures veel kaks positiivset asja. Esiteks peab voki tagant pidevalt üles tõusma ja kammide juures selga sirutama ning võimlema. Teiseks jääb ära trummelkraasi puhastamine, mis on üks kohutavalt ebameeldiv tegevus.
Kammide halb omadus vastukaaluks – üks jube tige elukas on. Käed on mul nagu kassi kraabitud ja näpuotsad auklikud. Plaastripakk peab koguaeg käeulatuses olema. Ta ei salli mind ja kipub hammustama.




Pruuni lõnga on 111g ja haspli peal mõõdetuna 600m – ise ka ei usu.

Kui sa ketrad…

… siis on see aeg endale ja seda saab veel väärtuslikumaks muuta kuulates Ööülikooli saateid siit
Soovitused
Peeter Volkonski – Vabanemisest
Gunnar Aarma – Mõtlemisest
Alex Lotman – Elu patendeerimisest

Ketruspäev Tartus

Sai palju mokalaata peetud ja kedratud, et pildistamine läks jälle meelest. Nii värskendav on saada kokku sama mõttelaadiga villainimestega. Jutt jookseb, vokk vuriseb ja mõte lendleb ühes rütmis. Kui Tiibetis mungad jorisevad jämeda häälega laulda tasakaalustamaks maailmas negatiivset energiat positiivsega, siis eks meiegi eile tegime midagi sarnast. Seda head energiat jagus mulle ka tänaseks – vesisesse ja morni novembrikuu päeva.

Alpaka rätik

Sai valmis lihtsal põhjusel – lõng lõppes otsa. Oleks väga tahtnud suuremat teha. Eelmine aasta Tampere käsitöömessilt sai lõng ostetud. 100% alpaka. Ebausutav täpselt samasugust meilt leida. Tööd alustasin juba mitu kuud tagasi. Nüüd lubasin endale, et ei võta midagi muud enne ette, kui lõpetan pooleliolevad tööd. Nüüd saab rahus ketrama hakata :D Ei tea kellele see kinkida?

Lokid

Sai täna kolm lammast pügatud. Mõnel lihtsalt kasvab vill aeglasemalt. No küll oli kena vaatepilt, mis lambamantli alt avanes. Vill oli tõesti puhas. Olin nagu väike laps Jõulupuu all. Rõõm nii suur ja suu kõrvuni. Kui vähe on inimesele õnneks vaja. Kõigest peotäis puhtaid lokke.
Ühel lambal olid sellised lokid

…teisel lambal olid sellised…

…ja kolmandal lambal hoopis sellised…

Paljudel on kindel veendumus, et vill tuleb enne kraasimist ja ketramist ära pesta. Mina olen teinud nii ja naa. Seekord ei suutnud oodata ja hakkasin kohe töötlema. Kõigepealt lasin läbi hundi ja siis kraasisin. Kui ketruse juurde jõudsin, tõdesin jälle, et pesemata villa on tunduvalt lihtsam kedrata ja saab ka kiiremini teha. Pesemata vill mida ma kasutan on minu arusaamise järgi sodivaba ja mitte väga rasvane. Mõnel lambal on vill liiga rasvane (eriti just kevadeti) ning siis tuleb muidugi pesta. Heie jooksis ludinal läbi näppude ja kiirust võis juurde anda. Muidugi rasvased näpud ja nii edasi, kuid pesemata villast tehtud lõng puhkeb peale pesu õitsele. Lihtsalt mõne lamba villast kedratud lõng tuleb ilusam pesemata kujul kui pestud villast tehtud lõng. See on fakt.
Vaatasin eile Youtubest kraasimismasinatest klipikesi. Sain sealt ühe mõtte. Kui tööstuslikult villa õlitatakse ja niisutatakse enne töötlemist, siis kas mitte ei peaks kaua seisnud ja liigselt kuivanud villaga ise enne kraasimist sama tegema. Jälle üks asi mis vajab järele proovimist. Ja kui õlitada ning niisutada, siis millega?