Ketruse teemal


Milline imeilus vill oli enne pesu. Gotlandilamba ristandtalle vill Saaremaa päritolu. Söö või saia, aga pesus kippus vildistuma. Temperatuurid pesemisel-loputamisel paigas, aga ikkagi. Kammkraasiga harutasin esiteks lokid lahti ja siis kraasisin peenvilla kraasiga(momendil väike kraaside vahetus). Huvitav tõdemus, et kammkraas teeb hundi tööd väga edukalt. Kas olen rooste läinud või mis, aga suhteliselt ebaühtlane lõng tuli pingutustest hoolimata. Kammimiseks oli see vill liiga jäik. Kammida oli enam-vähem ok, aga august läbi tõmbamine oli väga väga vaevarikas. Sellepärast siis kraasisin ja mitu korda. Esimene kord oli uue vokiga korrutada. Peab mainima, et tööd jätkus ka tuharalihastele. Keerasin pidurit peale, et korrutada kiiresti ja et pinge peal oleks, kuid sellest muutusid pedaalid raskeks. Tõeline treening. Tänkjuuu taimaster!!! Minu ammune soov oli ristata vokk velotrenazööriga. Ideed on jäänud puudulike insenerioskuste taha pidama. Enam pole vajagi, sest selle vokiga iga päev 10 min korrutamist teeb pepu suveks pringiks :D


Täna oli ketruspäev. Peab ju kuidagi moodi “Jõulu-stressi” maandama. Televaatajate soovil poolik üllitis – “Kammitud must Rootslane”. Musta lõnga pildile meelitamine toavalguse tingimustes on raske.

Advertisements

Viskame villast!

Mul on ühed vanad sokid. Ma tahan neist rääkida. Juba neli aastat on neid saabaste sees kantud, aga näedsa, ikka kestavad veel. Kandadesse on lõbusasti augud kulunud. Tänase kauni päikeselise talveilmaga vaatasin vastu sillerdavat valgust läbi kannaaugu. Päikesekiired tantsisid narmendavate lõngaotstega auguäärel valssi…..Ikka üks kaks kolm, kaks kaks kolm….

Ood vanadele sokkidele

Oh kestaks mu sokid mõnd aega,
ja leiaks ma natuke aega
siis nikerdaks uued
milles lambased kuued
oleks põimitut kokku kirju koega

Kuid lammas jäi tõsiselt kaema
EU-sse su pääle ma kaeban
kus faking mu lokid
ja miks on su sokid
Nii kahtlaselt tuttava moega

Majacraft Rose

Nüüd on ta olemas ja esimene pool 1x lõnga ka peaaegu valmis. Majacraft Rose on tellitud Inglismaalt, kuid valmistatud Uus-Meremaal. Peab ütlema, et võttis ikka aega harjumiseks küll. Ei teinud kohe esimese korraga peenikest ühtlast lõnga. Jonnis natuke vastu.
Olen siiani ketranud tunde järgi. Liisi juttu peale hakkasin teadlikult jälgima oma rütmi ja ülekannete suhet. See tähendab, et lõngale tuleb mingis vahemikus teatud arv keeret anda. Minu jaoks uus lähenemine. Loomulikult olen vaadanud kui tugevalt ketran, kuid pole seda kunagi arvudesse mõelnud. See kõik on veel seotud villa peenuse ja loogete arvuga. Püüan lähiajal nendesse saladustesse rohkem süüvida. Näedsa isegi ketramise juures läheb matemaatikat vaja. Majacraft Rosega on ka palju võimalusi selleks läbi kiiruste reguleerimise. Hoorattal viis kiirust ja ülekandekettal samuti. Vokk ise on väga stabiilne. Seisab kindlalt paigal. Lõnga tõmbetugevust saab reguleerida nupu keeramisega, mis pingutab kapronnööri ümber pooli. See muidugi laulab ketramise ajal kuid sest pole miskit. Sobibki tulevasse vokibändi “esimeseks viiuliks” :D. Vokki saab mõnusalt kokku keerata ja kaasa võtta. Poolihoidja on eraldi ja mahutab kolme pooli. Seda saab asetada kuhu vaja, et lõngad korrutamisel paremini jookseksid. Kaasas oli veel kaks värtnat ja neli pooli. Poolid on kahjuks väiksemad kui Louetil. Iga detail on läbi mõeldud. Filigraanne viimistlus ja kaunis välimus. Aitähh Liis olen oma “Mersuga” väga rahul.