Ka üks lihtne lambakasvataja võib vahest omale seda kergemeelsust lubada ja mõne rea luulevormis kirja panna kui kutsu ei haugu ja vaim pääle tuleb :)Mis neist ikka enda teada jätta. Kunagi ammu sai oma luuletusi käekotisahtlis salajas hoitud, unustatudki sinna ja kott rändas hiljem prügikasti koos luulega, a kunagi oleks ju hea lugeda…
Üks väike vale eile haavad silus
ja täna tundub – elada on ilus :)
♦ ♦ ♦
Ma algul talusin ja ootasin ning palusin
siis hääletult hüüdsin – nii lootusetult püüdsin
lõpuks hinges karjusin, siis jälle leppisin ja harjusin
kuid tühjus vastu kajas
mu üksindusemajas
on vastuolud ajas
♥ ♥ ♥
istun õhtuti õues
kui hämardub päev
soojus tuikamas põues
ja veiniklaas käes
nii hea on siin olla
mõte lendleb kui lind
olen üksi ja ohkan
ootan praegu sind
mida otsivad hinged
mida leiavad nad
rõõm, valu ja pinged
jalust rabavad
laiub vaikus ja rahu
üle pimeda maa
mis mu päeva ei mahu
unenägudes saan
* * *
on seisund endiselt stabiilne
pole midagi muutund
ikka rumal – labiilne
ja mõtted värvunud on roosaks
pole midagi muutund
sõnad hajuvad proosaks
ikka unistan – loen taevas tähti
pole midagi muutund
mind seal tantsimas nähti
kui see tüli ei tee võtaks sinugi sinna
et midagi muutuks
ja võiks edasi minna
♦ ♦ ♦
miks närtsida teistele rõõmuks
miks elada kurbuses hallikas
kes keelab väikeseks sõõmuks
peatuda Elualguseallikal
kõik rajad me enese määrata
patt peita on sisemist sundi
luba teelt on kõrvale käänata
ainult oota veel kesköist tundi
joo allikast – hing laulab sul sees
vaid tänaseks antud on luba
joo rõõmuga – sest palju veel ees
homne saatus ju ihub nuga
◊ ◊ ◊
Üks kutseline kalur tegi triki
ta kutsus oma paati Hiire Miki
hiir aastuski paati
mis meenutas vaati
ja mõtles –„ kas olen Kon Tikil !“
Kon Tiki siis seilaski merele
kohe hiire hammas läks verele
„ pole ammu ma söönud“
ütles ta, kui oli löönud
hambad ahtri ja võtti kinnitust kerele…
Vana-Olevi 