Lõnga pesemisest

Eelmine aasta sain negatiivse kogemuse võrra rikkamaks kui pesin oma Sangaste lõngasid vale pesuainega. Ma ei tea milliseid õlisid nad seal vabrikus villa töötlemisel kasutavad, kuid tekkis mingi reaktsioon ning rikkusin osad lõngad täiega ära. Valge muutus halliks ja rasvaseks. Vastik, vastik, vastik. Proovisin erinevate vahenditega tehtud viga parandada, kuid asjatult. In status quo.
Mõni aeg tagasi käisin Peipsi ääres tuttaval külas ja lõngu viimas triibuseeliku riide tarvis. Pesin kodus Orto villapesu sampooni ja sooja veega lõngad mitmeid kordi läbi ja loputasin väga hoolikalt. Pärast panin veel õue suurde vanni külma vette likku, et sampooni korralikult välja saaks. Orto sampoon on jubeda haisuga ja väga raskelt välja loputatav. Kuid Jänku Marjule minu pesemine ei sobinud mitte. Ütles, et olen üks lohakas ja ropp mutt ning lõngad on mustad ;) Võttis oma  pesuaine ja pani lõngad uuesti likku. Kus juures külma veega ka veel. Pidin tõdema, et olen lohakas ja ropp mutt küll, sest pesuvesi värvus mudaseks. Nii paljukest siis Orto villapesu sampoonist. Ja kui veel kirjeldada seda, milliseks muutus lõng peale pesemist –  no puhkes õide (mina ka suurest rõõmust)  muutus lumivalgeks ja kohevaks. Ei haisenud sampooni järele vaid lõhnas nagu puhas villane lõng peabki lõhnama. Nüüd pesen kodus ise sama pesuainega ja olen üli-pro-rahul. Sain isegi eelmisel aastal rikutud lõngad enam vähem korda.  Millega siis tegu? Sa8 Delicate vedel pesuaine, mida saab soetada käsimüügiketi Amway kaudu. Pudel maksab palju, kuid  seda jätkub kauaks. Soojalt soovitan.
NB! VILLA PESEMISEKS SEE PESUAINE EI SOBI. TALLEVILL HAKKAS VILDISTUMA :(
Advertisements

Ketrushooaeg alanud…

…kuna värsket villa hakkab tulema. Üleeile pügasin gotlandi ja villalamba ristandtalle. Tundus, et vill juba piisavalt pikk  ja pügamiseks küps ning himu oli ka suur järgi proovida – mis vill see siis õieti on. Ootused olid igatahes suured.  Mõned päevad tagasi sadas hullult pauguga vihma ja  lambad olid kõik kenasti sooja vihmaveega puhtaks pestud. Milline mõnu on pügada puhast villa.  Ei ole küll eriti rahul värviga, kuid vill on  kiire kasvuga, imeliselt siidine, läikiv, pehme ning töödelda  lihtne ja mõnus. Gotlandilambad ja nende ristandid lähevad kõik vanusega järjest heledamaks. Ilmselt ka see lammas. (Muuseas on ta täitsa müügis kui kellelgi peaks huvi olema. Teine samasugune on ka) Villa ei pidanud vajalikuks enne kraasimist üldse pesema hakata kuna see polnud eriti rasvane ja ilmselt ei pese ka lõngana. Mulle tundub, et lõng hea vildistumisega ja õigem pesta valmis kootud esemena. Selles lõngas on alles loomulikud lambarasvad-lanoliinid, mis peaks raviva toimega olema, kui vanarahva tarkusi uskuda. Saab sellest mõnusad randmesoojendused valutavatele liigestele või midagi muud väikest kududa. Tegin meelega sellise nupsulise ja jämeda, lisades sinna natuke koeravilla värviks juurde. Korrutasin kokku peene ühekordse vokilõngaga.  Üks korrutatud valge, teine mustaga. Muud vahet neil pole. Tulemus päris mõnus :)
Vill ise nägi välja selline

Kuumarabandus?

Kui vähegi võimalik, siis sellise kuumusega on õigem istuda kuskil varjulises kohas ja liigutada ainult sõrmi :) Kahjuks ei pääse käte liigutamisest, sest kärbseid ja parmusi tuleb ometi eemale peletada. Juba selline vähene tegevus ajab higistama. Minule säherdune palavus ei meeldi ega sobi. Käin ringi, külm märg kalts ümber pea – punetan, higistan ja lõõtsutan. Parmusid ja kärbseid on mõnel päeval nii palju, et ühest paarist kätest jääb väheks. Meenub hea tuttava mõnus ütlemine, et kui kaenlaaluseid häste väetaks, siis kasvaks teine paar käsa juurde. Hea kui see tõsi oleks. Siinkohal tervised Alatskivile! Lehva-lehva Marju!
Hobused on meil öösel õues ja päeval laudas, sest vastupidi pole võimalik. Kell seitse-kaheksa joostakse juba kiini parmupilv ümber tiirlemas ja hirnutakse kannatamatult värava juures. Iga hommikune ponide sisse toomine näeb välja umbes selline, et Iida ja Marju jooksevad ees ja mina – veel  pidzaamas – lohisen paela otsas järgi. Neil on hästi kiire. Ei arvestata sellega, et mul on hommikuti selg kange ning nendega ühte sammu pidada üliraske. Kõik kannatavad. Lambad lõõtsutavad keeled vestil ja joovad ämbrite viisi vett. Päike on neil villa ka parasjagu ära pleegitanud ning kaugelt paistab kogu kari  ühte värvi. Jänesed saavad kaks korda päevas külmutatud veepudeleid puuri, sest muidu võivad kuumusest otsad anda. Isegi öösel on palav, sest päeval on päike teise korruse kuumaks kütnud. Kui nii pikalt  jätkub, siis ma ei tea mis saab. Esiteks, mida ma nende sukapaeladega pihta hakkan, mis sõrmede liigutamise tagajärjel tekivad. Kenad küll teised – värvid meenutavad rummi reklaamis nähtud kirjutriibulise paretiga pilves Kuuba onu. Või siis  neid neegrimammisid, kes jalgpallihulludele mütse ja salle kudusid – irv :) Tunnen, et selle kuumusega hakkan üha rohkem nende moodi minema….