Vot siuke lõng sai…

Vist isiklik rekord pikkuse ja kaalu suhet arvestades.  Kunagi oli 111g ja 600m. Ausõna ei viitsi hommikul vara arvutama hakata. Vahet pole. Ühekordne, finull + angoora + alpaka (sama villakokteil, mis all pildil kirjul paksul kahekordsel lõngal)  145g / 803m . Nu olen natsa uhke küll :))))

Marju läheb…

…täna uude koju ja tädi Iida jääb mõneks ajaks üksi. Mina võin küll pisara poetada, kuid seda rohkem Iida pärast. Olid nad omavahel kokku kasvanud ja mina nendega. Eks  asjad hobumaailmas  käivadki nii. Marju saab omale väga hea kodu Otepää kuplite vahel. Temast on kasvanud ilus suur Šhetlandi poni tüdruk. Uus kodu on siin –  http://www.ponimaa.ee/ 

Ja sai siis eile närvide rahustuseks produktiivselt mediteeritud…….

Kirju – kahekordne, finulli  tallevill + angoora + alpaka, 117g / 104m
Pruun – kahekordne, finull, 165g / 265m

Ketrasin

…. ja “mediteerisin” hommiku kella neljast alates. Ketrasin ja proovisin oma mõttelõnga samas taktis vokiga korrapäraselt poolile kerida. Üleeilne postitus oli nõme ja maitselage. Sama nõme kui kogu olukord. Kust need olukorrad tulevad ja millest tekitavad, ei suuda mina mõista neid sügavaid allhoovusi. Olukorrad aga korduvad ja sarnasus 40 a taguse liivakasti stseeniga on märgatav kus sai sõbrale kühvel antud ja ta sellega sulle samas vastu pead äsas. Kes nüüd suudab ja tahab analüüsida mis selle ajendas. Kas nägu ei meeldinud või oli muidu halvas meeleolus. Tookord ma lihtsalt keerasin selja, ajasin huuled torru ja läksin ära, mis  oli  põhimõtteliselt õige tegu. Siis teadsin, et tagasi virutamine ei anna suurt midagi, liiati kui pole virutajaks loodud. Selleks peab tugev sisemine  power olema. Samasugune liivakasti poliitika käib aga läbi elu ja käitumismudelid jäävad seal juures ikka samaks. Mis siis, et elukogemust ja tarkust peaks olema ajapikku kogunenud ja võiks juba osata olukordi ette näha ning neid vältida, kuid ei. Ikka samad rehad, labidad  ja ämbrid kaunistamas mu rada. No tarkust on tekkinud küll kuid millegipärast ei kasuta seda alati.  Ja asja irooniline pool seisneb selles, et ikka imestan ja üllatun nagu esimene kord ning esitan endale totaka küsimuse – kuis siis nii ja mille eest. Esitan endale, kuna kellelegi teisele pole esitada. Ausus ja otsekohesus ei ole tänapäeval populaarsed. Tea millest see tuleb? Keegi tundis muret, et eetika olla kuhugi kadunud. Vägagi võimalik. Ilmselt jäi  möödunud talvel lumehange.  Kas asja olemus vajaks olulist tõestust või kas sisuliselt sisuline pool kedagi huvitab – tuumakas mõte. / Viimasel ajal loetud palju Alliksaart / Mind küll, teisu mitte. Las need allhoovused hoovavad hoomamata omasoodu. Tuleb järgi anda, joon vahele tõmmata ja tervislikumalt elada. Mina loobun, annan võlast vabaks ning ei soovi midagi.

Aga lõng tuli ilus :) gobelään finull, kraasitud villast, kahekordne,  163 g / 268 m.

Pildid kevadisest sündimise imest!

Mul pole muud kommentaari, kui äitähh Margus, et kevadel  kaameraga  õigel ajal kohale sattusid. Artur muidugi ka :) Super pildid. Tänud teile  veel kord ja minu sügav kummardus. Milline õppematerial :) Tegemist on gotlandi ja villaka ristandtallega. Üksikud talled kasvavad liiga suureks ja poegimisel  võib utt vajada inimese abi. Saab ka talus natuke meditsiinipraktikat :))) Dziises, neid asju, mis lambakasvataja elu ilusaks teevad ikka on! Kevadine tallesadu ja sügisene pügamine on muidugist kaks emotsionaalset kõrghetke.