Hartšo-supp ja vana kokaraamat

Palun mitte ekslikult arvata, et ma peale supi köögis muud teha oskagi. Oskan küll. Ausõna. Aga tuli jälle supipostitus. Esiteks peremees isiklikult andis sellele tellimuse sisse ja teiseks kaevasin riiulilt vanaema vana kokaraamatu välja mille sirvimine oli väga lõbus. Raamat aastast 1955 ja kannab nime – RAAMAT MAITSVAST JA TERVISLIKUST TOIDUST. Tore raamat on. Esimesel kolmel lehel on sissejuhatav peatükk – “Külluse loomiseks”. Väga huvitav. Sain teada sotsialismi ja kapitalismi põhilistest majandusseadustest mille vastandlikkus kajastub tarbimisprobleemi diametraalselt vastupidises lahendamises…. ja et toiduainetööstuse igakülgne arendamine on vajalik eriti meie naiste täielikuks vabastamiseks raskest ja ebaproduktiivsest tööst koduses majapidamises (mis mulle eriti meeldis)…. või siis et sotsialism vabastas meie rahva kapitalismi kiskjalikest seadustest, näljast, viletsusest, kestvast alatoitlusest, vajadusest kohandada oma tarvidusi ja maitset kõige primitiivsema sortimendiga…. jne jne. Aga lisaks tummisele eessõnale on raamatus ka väga palju muud huvitavat.

Näiteks see doktorivorsti kirjeldus, mis teeb iseenesest kurvaks kui tekitada võrdlusmoment praegusega :) Aga lisaks igasugusele pahnale on selles raamatus palju erinevaid huvitavaid retsepte ja ka vennasrahvaste köökidest. Näitek sellised hõrgutised nagu tšanahhi, horovu tšabanski, tšahhohbili kanast, tšihhirtma lambalihast, bozbaš supp ja muidugi hartšo supp. Hartšo retsept on raamatu järgi selline –  Hartšo-suppi valmistatakse peamiselt veiserinnast, mida võib asendada ka lambarinnaga. Liha pesta, lõigata väiksemateks tükkideks, arvestades 3-4 lihatükki ühte portsionisse, panna need keedunõusse, valada peale külm vesi ja asetada keema. Keetmisel pinnale kogunenud vaht eemaldada vahukulbiga. 1,5 – 2 tunni pärast lisada peeneks lõigutud sibul, peeneks tambitud küüslaauk, riis, hapud ploomid, soola ning pipart ja keeta veel 30 min. Tomatid või tomatibüree kuumutada kergelt võiga või puljongilt kogutud rasvaga ja lisada supile 5 – 10 min enne keetmise lõpetamist. Laualeandmisel puistada supile peeneks lõigatud rohelisi kinza- või petersellipealseid või tilli. 500g liha kohta tuleb arvestada 2 sibulat, 2-3 küüslaaugusibula osa, 2 spl. tomatibüreed või 100g värskeid tomateid, 1/2 klaasi riisi, 1/2 klaasi hapusid ploome.

Mina tegin nii. Panin keema lambakaela lõigud (mu meelest parim supimaterial). Koorisin vahu. Lisasin natsa soola. Keetsin kuni pehme. Tõstsin kaela välja, kurnasin puljongi ja lisasin sinna riisi, hakitud sibula, riivitud küüslaugu, riivitud porgandit, purustatud tomatid ja ketšupit, näpuotsaga rosinaid (kuna ploome pold) ja maitsestasin soola, pipra, heleda soiakastmega (soiakaste teravates suppides asendamatu). Lõpuks lisasin kontidelt puhastatud liha. Tuli hea, peremees jäi rahule, ise ka. Roheline sibul oli kahjuks puudu.

3 kommentaari “Hartšo-supp ja vana kokaraamat

  1. airi

    tead, mul on sama raamat abimeheks ja olen korduvalt naernud nende muude jutude peale, mis sealt leida võib (just see naiste vabastamine on eriti lõbus).Mina teen selle raamatu järgi nt. napoleoni kooki, lehtainas ja keedukreem on seal väga asjalised retseptid.Ja rupskitest on lahedalt kirtjutatud, kalamarjast jne.Muide, moskva pontsikud on seal ka super.

  2. Just just, väga edumeelne kokaraamat on ja häid šnitte saab sealt küllaga. Ega ei ole enne hartšod teinud, sest ausalt öeldes pole eriti erutav tundunud, a nüüd käidi pinda ja eks siis tuli teha. Kui meil tunneli avamispidu oli kaks aastat tagasi, siis superkokk Miie tegi midagi taolist – oli selline plovi ja hartšo vahepealne – rosinate asemel virsikud ja ma ei tea mis veel, aga väga hea oli. Üritasin järgi teha. Pott söödi tühjaks, järelikult maitses :) Järgmine kord pigistan natsa sidrunit või riivin sidrunikoort, miski oli nagu puudu.

Kommenteerimine on suletud.