Vokilõngast pits-sall

Lõngast sellest postitusest siin sai pits-sall. Kahjuks ei saa öelda, et ise kudusin. Tõesti väga kahju. Aga küll jõuab selleni ka ühel kenal päeval (üsna varsti). Palusin  salli kududa Maie Klimil Haapsalust. Tuhanded tänud talle. Imeilus töö. Ise pusima ei raatsinud hakata. Eks käeharjutamine tuleb vabrikulõngaga teha :) A sall tuli ilus. Lõngal eeltööna  kraasisin pruuni peenvilla korralikult läbi ja alles siis lisasin natuke valget angoora-meriino segu. Sallis moodustuvad ebaühtlaselt sisse kraasitud valge ilusaid triipe ja täppe. Ah, missugused muutused teeb läbi vill kui ta lamba seljast üks kord meie selga saab. Ja milline nauding on kogu seda protsessi ise hallata………….Lõng oli mul Mardilaadal kaasas, aga ei raatsinud müüa vaid jätsin kadekopslikult omale, sest tegemist oli eriti peene ja pehme üllitisega. Salli suurus 144 x 55. Lõnga oli 803 m /145g ja järgi jäi ainult paari meetrine jupp. Milline meistriklass kudumisel! Eile käisime Haapsalus ja sain kalli-salli, mis juba ammu valmis, kätte. Modelliks kasutasin jälle seda karvast looma, kes linnast ruumi puudusel minema saadeti . 

Haapsalus sai käidud aga põhjusel, et seal kogunesid “kiiksu-käsitöölised” (vihje eelmise postituse kommentaariumile ja ilma irooniata) Teemasid oli mitmeid ja töö toimus sektsioonides. Sai toksitud kirvega (näpud jäid alles :P) ja lõigutud noaga kingaliistu toorest haavapakust. Mõttes tulevikus ehk oma villast vildikesed viltida millega hea laudavahet sebida. Siis õppisin hr.Rebase juhendamisel kiiruga paberist korvikest punuma ja oligi päev otsas. Me pidime leppima see kord ühe päevaga ja kiirustasime koju.

Advertisements

Jälle kindad

 

 

 

 

 

 

 

 

Kassikäpa muster Hallistest. A.Praakli raamatu 31lk. Lõngaks  Jõgeval teha lastud beež ja tumehall 8/2 . Teine muster teadmata. Seda kudus mu Haapsalu vanaema kunagi nõuka-ajal Ukule. Kudus mullegi. See on üks mu lemmikmustritest mida ikka ja jälle saab kootud. Peenvillalõng Sangastes tehtud, oma lambukeste villast, 8/2. Üks küsis, et miks ma seda teen :)? Nu vastuse variantidest võib omale sobiva leida. Võib ka mitu valida :)

* selle pärast, et on igav ja muud targemat pole lihtsalt teha.

* selle pärast, et tahan avada oma käsitööpoe kuuse all a kindariiul on vaja millegiga täita ju

* selle pärast, et närvid jummala läbi ja kinda kudumine on mediteeriv ning rahustav tegevus

*selle pärast, et valmistun kindakudumise Euroopa meistrivõistluseks ja loodan pääseda Eesti koondisesse koos Kihnu memmedega

MV-st teine aasta puhas

Paar päeva tagasi võeti kõigilt üle aasta vanustelt lammastelt vereanalüüsid maedi visna uuringuteks. Täna hommikul helistasin Tartu laborisse kuna närv ei pidanud enam vastu. Ikka narveerisin väheke. Öeldi, et analüüside tulemused olid negatiivsed, ehk siis meile jälle positiivsed. Maedi visna viirust ei leitud. Hurrraaa ja palju õnne! Uuringud teostati 26 loomal.

Maedi-Visna

Maedi visna e. krooniline progresseeruv  pneumoonia.

Haigused jagatakse ohtlikuse järgi kolme gruppi A, B ja C. Maedi visna kuulub B gruppi. Viiruse diagnoosimiseks võetakse vereproovid. Ühekordne uurimine ei näita kõiki viirusekandjaid , sellepärast on vajalik korduv uurimine. Eestis uuriti esmakordselt MV 1999 ja 2000 a. Uurimise tulemusena selgus, et MV on levinud Eesti lambakarjades küllalt suures maastaabis. Positiivseid loomi oli vastavalt 24,4 % ja 27,6 % ja uuritud karjadest 50-nel % ja 40-nel % oli MV positiivseid loomi. MV tõrje on kulukas ja vaevarikas protsess ning mõnel juhul võib viia kogu karja likvideerimiseni.

Viiruse saamisest kuni looma haigestumiseni kulub 4-5 aastat. Levik toimub kahel viisil. Ternesspiima vahendusel emalt tallele ja haigestunud looma köhaerituse kaudu. Haiguse tunnusteks on: loomad jäävad kõhnaks, sörgivad karja lõpus, hingavad kiiremini, ninasõõrmed on märjad. Haiguse arenedes loomad väga kõhnad ja kurnatud välimusega. MV lõpeb surmaga. Lahkamisel on kops suurenenud ja kopsuõõnes limane sekreet.

Maedi-visna tõrjeprogrammi skeem

Talunik esitab avalduse Lambakasvatajate Seltsile programmiga liitumise kohta. Vereproovid võetakse kõigilt loomadelt kes on vanemad kui 12 kuud. Kui karjal on olnud kontakte uurimata karjadega, siis võetakse proovid 18 kuu pärast peale viimast kontakti uurimata karjadega. Kui analüüside tulemused on negatiivsed saab kari M1 statuse. Edasi uuritakse kahel järjestikul aastal vereproove samuti kõigil üle aasta vanustel loomadel. Kui kari on puhas, saab vastavalt M2 ja M3 statuse. Et hoida M3 statust tuleb igal kolmandal aastal võtta vereanalüüsid kõikidelt loomadelt kes on vanemad kui 24 kuud.

Kui karjas esineb seropositiivseid loomi, siis likvideeritakse need loomad karjast. 5 – 7 kuu pärast võetakse uued proovid. Kui proovid on negatiivsed, siis omistatakse karjale S1 status. 12 – 16 kuu möödumisel võetakse uuesti proovid. Kui saavutatakse M1 status jätkuvad uuringud nii nagu ülal kirjutatud.

Maedi visna tõrjeprogrammiga ühinenud farmil on lubatud lambaid karja tuua sama või parema statusega karjast

Kasutatud P.Piirsalu lambakasvatuse konspekti

Looma tervisesertifikaat EU siseseks kauplemiseks punktid 12.9  iii) ….viimase kolme aasta jooksul pulmonaarset adenomatoosi, Maedi-Visna haigust või kitsede viraalartriiti/entsefaliiti….. Ehk siis M3 on serdi järgi vajalik

Kindad / Heimtali muster

Möödunud kevadel, kui ma tubli olin ja veel koolis käisin (praegu olen ainult tubli), sai kursusega Heimtali muuseumis käidud. Meile anti luba vaadata, katsuda ja pildistada nii palju kui tahtsime. Tore päev ja pilte sai palju. Siin mu lemmik kindamuster. Ehk selle tõttu, et lambavärvidega – kes teab. Pildil ei paista teksti ja mäletamist mööda seda poldki. Ühesõnaga, ma ei tea mis muster see on ja kus kohast pärit. Tundub selline arhailine olevat, teistsugune kui teised Eesti kindamustrid. Lõng ikka sama, oma lamba peenvillane. Sangastest 8/2 , vardad 1,5 , mustrijooks 72 silma. Hästi tugevalt kootud – paksud ja pehmed.

Kindad

Kassikäpa muster Paistust, A.Praakli raamatu 30 lk. Lõng 100% peenvill Sangaste villaveskis kedratud ja 8/2. Vardad 1,5. Mustrijooks 72 silma. Lõng jämedam kui 8/2 peaks olema ning kudusin meelega peenemate varrastega et kindad jääksid tugevad. Nigu vanasti tehti. Varrele triipu ei teinud ja pöidlad jätsin meelega valgeks, sest meeldib nii  enam. On kindakudumiseaeg :)