Lõhesupp…

…jah, minu armastus suppide vastu on piiritu :)…..tegelt võiks öelda selle kohta, et kalarappe supp, sest just sellest toormest supp tehtud sai. Lõhe hind on häbematult kõrge viimasel ajal. Ei raatsi, nu ei raatsi kohe osta. Muidu oleme ikka vahel teist suitsukotiga ahju toppinud. Aga isu lõhesupi järgi oli vastupandamatu. Sai siis ostetud Maksimarketist kotike värske välimusega kalarappeid hinnaga 13 koma millegiga eeku kg. Kaks pead ja selgroogu + kõhuääred ja muud sodi. Supi tegin niimoodi. Keetsin puljongi. Kurnasin läbi sõela ja puhastasin lihanatukese kontidelt. Lisasin kaks riivitud porgandit, sibulat, porrulauku, kartuli, pakk Farmi toorjuustu ja puhastatud liha. Maitsestasin soola, aroomisoola ja pipraga. Pipart armastan panna piisavalt palju, et ikka tunda on.  Juustu panen lõpus, kui supp juba peaaegu valma. Kokku tuli kolm liitrit tõelist hõrgutist. Liitri hind kuskil 1 eur peast rehkendades :)

Kindad

Esimesed kindad käsitsi kedratud lõngast 100%. Must ja pruun on peenvill, beež on otse loomulikult berhardiin. Kallis kadund vanaema Haapsalust kudus mulle ka säherdused kindad kunagi ammu ammu. Pole selle mustriga rohkem kokku puutunud. Lihtne on teha ja väga soojad jäävad tänu lõngajooksule ja ripsireale. Varre tegin sellise kuna mõeldud avatud varrukaga mantli või jope peale kust kõle tuul vastikult sisse puhub. Alustatud 64 silmaga ja  nr. 1,5 vardaga, koeralõnga triip kootud  nr. 2 vardaga, vahepeal kahandatud kaks korda neli silma, laba osa 58 silma ja nr 2 vardaga, pöial (26 silma) ja ülemine kahandus nr. 1,5 vardaga. Ausalt öeldes märjad veel :), aga sai valmis kribatud – jesss,  ja postitus ka ning nüüd sünnipäevale.

Ajavaim dokfilmid

Zeitgeist addendum / Ajavaim lisa, dokfilm 2 h, eestikeelsete subtiitritega

 Zeitgeist / Ajavaim, dokfilm 2 h, eestikeelsed subtiitrid

Igaks juhuks kui link ei avane:

http://www.overstream.net/view.php?oid=mgmfs3uvsjek

http://www.overstream.net/view.php?oid=n8axucl8txuz

ja siia võib ka vaadata

http://www.youtube.com/user/TZMOfficialChannel  – Zeitgaist kanal Youtubes

http://www.youtube.com/user/Zeitgeistliike – Zeitgaist kanal soomekeelne

http://www.zeitgeist.fi/joomla/ – Zaitgaist liikumise kodulehekülg Soomes

  Vanglaplaneet / majandus    http://www.prison.planet.ee/uudised/category/Majandus?BLOG_SID=66f0e4f1d49bf4c9cd999200fd7d2649

Lambaliha 1

Mõtlesin, et räägin ühest võimalusest kuidas meie lambaliha teeme. Ma ei ole – vähemalt ei mäleta et oleks – mingit konkreetset retsepti aluseks võtnud. Kuidagi loominguliselt on välja kujunenud.  Aga need kes lambalihast lugu peavad ja seda söönud on, on hea sõna lausunud. Võib olla on nad lihtsalt viisakad, mine tea :) Mu “loomingulisus” liha maitsestamisel põhineb sellele, et toore oleks võimalikult kvaliteetne ja maitseainetega  olen tagasihoidlik. See kehtib igasuguse liha kohta.  Seekord on aga tegemist küllalt terava suutäiega. Lambaliha tükeldan ja küpsetan eelnevalt savipotiga ahjus. Kohe ma ei maitsesta vaid alles siis kui liha pooleldi küpsend ja vajab natuke segamist. Maitsestan soola, pipra ja karriga ning lisan umbes 5-6 küüslaaugu küünt. Karri sobib lambale ülihästi. Liha on minu meelest pehme siis, kui tükid ei vaja poolitamiseks nuga. Edasi tõstan liha pannile. Maitsestan veel vajadusel eeltoodud maitseainetega. Nüüd võib igaüks ise kasutada oma lemmik segu kas letšot või mingit muud tomatil põhinevat. Poodides on valik suur. Mina lisasin  sügisel tehtud paklažaani hoidist mille retsepti leiate siit  ja letšot mis samuti oma tehtud. Serveerisin keedetud riisiga. Taustal olev läbipaistva vedelikuga pudel oli nihutatud meelega pildile. Nimelt olid vanad head ja armsad tuttavad  Soomest külas ja selle puhul väike naps söögi alla asjakohane. Kui rääkida lambalihast, siis parimaks pean  poole aasta vanust talle. Lihakehade suurus sõltub tõust, pidamisest ja muidugi aastast. Eelmine aasta oli üks hiigelsuur tall 3 kuuselt tapaküps – rümp ligi 20 kg . Tavaliselt lähevad lihaks kuskil alates viiendast-kuuendast kuust olenevalt talle suurusest kuid kindlasti enne 10-ndat kuud. Mu meelest on liha siis kõige parem. Liha värv on 6 kuusel hele, maitse õrn ja hõrk.

Kui väljas on -25….

…..ja koerad on toas, siis Neljas kass on väga leidlik :). Andres tuli tuppa ja ütles, et nüüd ja kohe kaameraga välja. Läksin sokkidega ja T-särgis. Samm-saamult lähenesin, võtsin mõned klipid ja videolõigud ja nihkusin jälle lähemale. Käimas oli intensiivne massaaš koos hommikuse päikesevanniga. Mina neid ei häirinud. Protseduur jätkus veel pikalt, aga mul pidid näpud jäässe minema – enam ei kannatand olla. Vahepeal hoidsin naeru tagasi, selleks siis kaamera tudises. Kasutasin  fotokat ja kvaliteet on selline nagu ta on :))) Kaamerat vajaaaa!!! Hommikul olin tugevalt tujust ära. Üleeilne delfi artikli lugemine vallandas selle. Eile hommikul Vikerraadios hõisati maha artiklist Eesti Ekspressis kus teemaks venelased Nato täisliikmeks.  Vastik. Lugenud veel pole. Uksest ja aknast negatiivseid uudiseid. Eile siis olin nagu transis ja lugesin ja lugesin ja surfasin interneeduses. Rohkem ei seleta, kes tahab saab vaadata siit. Aga kass ja lambad tegid tuju jälle heaks :)

Rodeo käis terve päev kuni päike pilve taha läks. Tõesti kodukino ja tasuta. Mussiga on pahasti. Aktsepteerib aint Jesse Cooki arvutist :)

Laudaelu muuvi

Vahel pole nagu midagi öelda, vahel on palju öelda. Siis võib isegi kapsasupist  pika jutu maha pidada. Vahel ei jõua midagi ja vahel jälle jõuab palju, ja kõike, ja korraga. Selline imelik asi on :) Tegin suurpuhastuse tunnelis ja natuke ümberkorraldust. Noored uted tulid jälle suurde karja ja jäär läks jäärade juurde tagasi. Neil olid mesinädalad. Sellest siis uttede rõõmus meeleolu. Elevus taaskohtumisest. Jäärad aga hakkasid kohe omi asju ajama. Väikesel mööda maad roomaval jääral oli  ilmselgelt liiga tugev tüdrukute lõhn juures. Saab seetõttu ka karistada. Noh eks see inimeste maailmaski nii käi, et kui lõhnab selle järele, et nagu liiga hästi või miskit muud närvidele käivat, siis võimalusel muhu või ehk jala taha saad. Nii Timmugi, leidis mõjuva põhjuse ja hakkas kohe arveid klaarima. Tegi tal hinge täis, arusaadav. Khmm, et siis rivaalitsemine ja kõik muu sellest tulenev ja kaasuv. Teame :)

Kitsepiimajuust

Kits Pille hakkas ka rohkem piima andma peale seda, kui viljale rapsikook sekka läks. Lüpsin teda vahepeal üle päeva, kuid tänane piima kogus näitas, et peab tihedamini lüpsma hakkama. Peale kolme kräunuva kassi tassi sisse valatud “lonksust” jäi mulle üle kahe liitri. Tuli juustu tegema hakata. Paljastan siin kohal saladuse, kuidas ma seda teen. Ühesõnaga see juust on a`la Vana-Olevi Pille juust ja ma teen seda just niimoodi. Kasutan Tupperware 2l kaanega jooginõud. Kurnan sinna piima ja lisan kohe veel lüpsisoojale piimale 2 ml laapi. Seda on palju, kuid nii saab mu meelest kiiresti ja hea juustu. Segan kergelt läbi ja panen segu sooja veega ämbri mõneks ajaks seisma. Umbes tunni pärast on paras kogus vadakut tõusnud pinnale. Valan selle ära, lõikan noaga kalgendunud juustuhakatisele triibud risti-rästi, et vadak paremini eralduks  ja vahetan vee, mis vahepeal jahtunud uuesti sooja vastu välja. Ma ei mõõda temperatuure, mul see juba välja kujunenud “tunde-silma järgi”. Ühesõnaga jätan jälle mõneks ajaks sooja vette seisma. Aja mõõde – mõneks ajaks tähendab seda, et selle aja sees käin väljas lammastele vett viimas või miskit muud toimetamas. Vahel jääb paariks tunniks seisma, ei juhtu ka midagi. Ajaline faktor ei oma eriti suurt tähendust. Ja kui ma siis saabun mõne aja pärast tuppa toimetan edasi järgnevalt. Mul on üks väike plastmassis sõel, mis on selleks otstarbeks imehea. Valan peale kogunenud vadaku ära ja siis ettevaatlikult vadaku – juustukalgendi sõelale. Vahepeal natuke lusikaga tõstan (mitte ei sega) kalgendi segu sõelal, et vadak paremini välja jookseks. Niimoodi toimetades mahutan kogu kalgendi sõelale. Edasi teen sedasi. Kui enamus vadakut on välja voolanud keeran juustu sõelalt välja spetsiaalsele ühekordsele kurnalapile ja asetan ta tagasi nii, et lapipool jääb sõela põhja. Seda on vaja selle pärast, et kui juustule panna raskus peale ei tuleks juust läbi sõela välja. Siis asetan peale samasuguse kurnalapi, paraja suurusega taldrikukese ja veega täidetud anuma raskuseks peale. Nüüd lasen juustul mõnda aega seista, nii umbes tund ja valmis ta ongi.  Peale sõelalt välja võtmist näeb ta välja selline kakuke. Kokku saab kahest liitrist piimast kuskil 330-350 värsket niisket toorjuustu. Kui lasta tal seista kauem ja raskust lisada, siis juust läheb väiksemaks, kergemaks ja kuivemaks. Mida niiskem juust, seda rohkem on ta sees vadakut ja seda rutem tuleb ta nahka pista. Sellega pole üldiselt probleeme olnud :) Kui selline juust jääb seisma, siis tuleb talle õudne kitsemaitse juurde ja mu meelest muutub söögikõlbmatuks. Edasi võib juustuga talitada kahel viisil. Tähendab, et meie armastame süüa teda kahel erineval moel. Esimene mood on – juustu võib kahvliga purustada, lisada hapukoort ja soola ning eriti mõnus on lisada värsket sibulat, tilli või murulauku võimalusel oma kapsamaalt. Teine mood on selline – lõigata juustu kangid, maitsestada soola ja Santa Maria pasta rossa maitseainega, torgata sisse tikud koos kirsstomatitega ja voala – valmis serveerimiseks. Pole veel kohanud inimest kes oleks öelnud, et talle see ei maitse. Värske kitsejuust on maitse poolest parem kui kodujuust. Hõrk ja õrn ning ilma igasuguse kitse lõhna ja maitseta. Nagu öeldud lisandub see hiljem kui juust seisma jääb. See on loodud kohe söömiseks. Mida värskem – seda parem. Aitähh Pille!

Mul läeb väga korda…

…mis toimub Eestis praegu ja mis saab olema peale 6-endat märtsit. Valimistele ma lähen küll, sest see püha kodnikukohustus on. Kuid praegu olen nõutu.  Usaldus on kadunud ja valida polegi nagu kedagi. Aga oma hääl tuleb kellelegi anda. Eile oli valimisdebatt üksikkandidaatidega. Noh jah, vaatasin ka. Kaks-kolm neist on tõsiseltvõetavad aga ülejäänud raiskasid eetriaega.  Mõnda oli suisa piinlik kuulata. Ja mida saab üksikkandidaat  erakondade vastu ku ta pääseb Riigikokku? Parteid olla muutunud äriühinguteks. Tundub jah nii. Kampaaniad on võrreldavad reklaamiga mille sihtkrupp on alaarenenud. Katteta lubadused, demagoogia ja üksteise mustamine. Rahvusluse tunne on kõrgemal tasandil õite hõre ja  aatemehi ma peaaegu et ei näe. Pole kedagi kellele tahaks oma häält anda. Maalt vaadatuna oleks suunamuutust vägagi vaja. Kas traditsiooniline taluelu saab olema möödanik? Mu meelest see eluterve keskond ja mõistlik elulaad. Aga järjest enam liigub see sinna suunda, et tootmine peab olema paisutatud hiigelsuureks, et kasumlikult majandada ja igale liigutusele tuleb toetused taha taodelda mis sind käsist jalust seovad ning vabadust piiravad ja egas need toetused muud pole ku kohustused. Kohustuste tagatisteks tihtipeale oma isiklik vara. Sisuliselt  vägagi sarnane pangalaenule. Midagi on väga nihkes.  Kellele on kasulik, et elu maal vaikselt hääbub? Väikesele talule maksa peale. Igasugused EU nõuded ja bürokraatia on talunikule rahaline kulutus ja mitte väike ning sööb su tööd ja vaeva. Vaatan ikka oma mätta otsast. Ku ma tahaks ametlikult liha müüa, siis pean kasutama tapamaja teenust millele lisanduvad transpordikulud. Lisaks saan korraga suure koguse rümpasid mille realiseerimine  probleemne ja see lööb hinna alla.  2/3 rümba hinnast läheb kuludeks. Kuhu ma sinna veel muud kulutused panen. Eluslooma kokkuostu hinnad on aga nii madalad, et tõesti mõistlikum on mujal maailmas kalkunit kitkuda või vanureid hooldada. Mina tulen täna toime, ei virise ja mul on tulevikuks ideed ja visioon, kuid ma vaatan ringi ja näen, et paljudel ei ole tänases Eestis hea elada. Mure on tuleviku pärast. Ei meeldi mulle see EU ega euro, toetusepõhine põllumajandamine ja projektipõhine kultuura. Mis meil muud üle jäi – võib öelda ja mõelda – kas EU või Venemaa mõjusfäär.  Aga kuulates täna juttu viisavabadusest Venemaaga mul tunne, et läbi EU me sinna jälle vaikselt tagasi sammume. Või siis riikliku eelarve heakskiit Brüsselis. Ma ei tea tõesti kas seda saab väga iseseisvuseks nimetada. Küllap üks päev see võõrtööjõud ka siia sisse voolab, egas ta voolamata jää kui omad inimesed ära voolavad. Ja mis neil muud üle jääbki ku minna. Loodus aga tühja kohta ei salli. Ja mis riik see on kes ennast ära ei toida. Ei ole see tulevik helge. Mul kangastub silmees nägemus, et kui ma ühel päeval pensionile jään, siis nälga ma jään kui lapsed ei toida. Arstiabist ma ei räägigi…… Väljas on praegu ilus. Vaikus enne tormi vist. Õhk ei liigu, kõrvad hakkavad vaikusest valutama ja ere päikesevalgus pimestab. Aga lubas tuisku ja tugevat tuult õhtul…..

Muki lõng

Bernhardiini vill 100%, kokku 280g / 428m

Hakkasin just kokku korjama fotokat ja juhtmeid ku silma hakkas järjekordselt üks kahtlane sarviline elukas. Maal elamisega on see asi, et läbi talve lendleb nii uniseid kärbseid kui  muid satikaid. See talv on eriti palju kiilastiivalisi näiteks, a nemad on kasulikud. Aga see sarviline elukas on kahtlane, sarnaneb puusikuga ja ei ole esimene sellelaadne leid.Viimasel ajal on kuulda, et kamina kõrval küttepuuriiulis keegi toimetab. Mingi krõbin ja prõksumine. Jumalaloomade nimekirjas teda igatahes ei old…..järelikult – ta on saatanast…

Poegimiseelne aeg

Natuke lambajuttu, mida pean üsna oluliseks. Käidu ju igasugustel koolitustel ja loetud igasugust kirjandust ja muud kätte juhtuvat materjali. Egas kõik korraga meelde jää ja eks teadmised kinnistuvad ikka läbi oma katsumuste. Ja läbi oma jamade olen üritanud probleemidele põhjuseid ja lahendusi leida ning see ei ole alati kõige kergem olnud.  Seepärast arvan, et jagades siin, kuidas seda nüüd nimetada – ütleme “olulist teavet”teistega võib sellest ehk kasugi olla. All toodud tekst põhineb P.Piirsalu lambakasvatuse konspektile ja Lampaankasvattajan käsikirja /ProAgria Maaseutukeskusten Liito väljaanne Porvoo 2007 / raamatule ning oma tegemistele-toimetustele-kogemustele. Pean vajalikuks mainida, et ei arva ennast väga targaks. Juhtub siiani äpardusi – ei häbene tunnistada, aga püüan tehtud vigu mitte korrata. Eks kogemusi tuleb iga aastaga juurde. Üldiselt meeldib mulle teha endast sõltuvalt kõik, et asjad hästi välja kukuksid. Pole see ju mingi kosmoseteadus ega vaja teab mis palju pingutust mõnekümne lambaga. Rahulolu tunne on aga hiljem lihtsalt äärmiselt nauditav :)

Tall kasvab viimasel kuuel tiinusnädalal 2/3 sünnimassist. Energia ja proteiini vajadus kasvab. Uttedele tuleb juurde anda jõusööta ja vähendada koresööda kogust. Koresööda vähendatakse  see tõttu, et loote kasvades jääb kõhuõõnes ruumi väheks. Liiga rohke heina söömine, mida utt paratamatult teeb kompenseerimaks energia vajadust, võib põhjustada tupe väljalangemist. Lisaks jääb tallede sünnikaal väiksemaks, talled nõrgemaks ja uttede piimakus madalaks. Jõusööda kogus sõltub heina/silo kvaliteedist. Kõrge kvaliteediga heina  puhul 250-350g ute kohta, halva puhul 450-600g jõusööta ute kohta.  Kahel viimasel tiinuse nädalal vähendada heina kogust 1,3 kg päevas ja jõusööda kogust suurendada 0,6-0,7 kg-ni.

Eelmine aasta hakkasin oma uttedele jõusööta juurde andma 3-4 nädalat enne poegimise algust. Segu tegin ise – 1/3 kaera, 1/3 otra, 1/3 rapsikooki. Samas vähendasin heina kogust ja jagasin selle kahele korrale päevas.  Sel aastal hakkasin andma varem 5-6 nädalat enne poegimise algust. Jõusööda kogust suurendan tiinuse kasvades. Jõusööta annan põhimõttel – ennem natuke vähem kui rohkem. Pole mul ju heinale toiteväärtuse kohta analüüse tehtud. Ülesöötmisega  aga hullem lugu. Sellest siis “sisetunde” järgi. Kaks  nädalat enne poegimist eraldan potensiaalsed nelikute ja viisikute emmed ja nemad saavad tiba rohkem jõusööta kui teised. Valmis  segu ei kasuta sel põhjusel, et kaks aastat tagasi olid ebameeldivad kogemused ebakvaliteetse jõusöödaga. Mineraalidest on Lammas Hertta + meresool vabalt saadaval eraldi anumates. Vahepeal lisasin joogivette veeslahustuvat vitamiini täiendsööta  Vitaminum AD3E Forte viie päevase kuurina. /Selle ostmisega oli selline kummaline lugu, et kui vet-apteegist küsisin vitamiini lammastele, siis esimese asjana tegi see neile väga nalja. Et siis veider lugu küll – tahab lammastele vitamiini :) Aga kenad inimesed olid ja tellisisd mu soovi peale ja helistasid ka kui kaup kohal. /Vitamiini lisasin omast tarkusest selle pärast, et hein ei ole sel aastal kõige parem. Mõned rullid on väga head – nagu herbaarium kuid mõned on viletsamad. Palun nüüd mitte arvata et oma elukatele mingit sodi ette annan – seda mitte. Mu nõudmised on lihtsalt kõrged heinale. Teiseks kui valmis jõusöödasegud sisaldavad lisaks vitamiine, siis oma segatud segudes jääb vitamiini sisaldus puudulikuks.

Ainult kaera söötmine jõusöödana ei ole kasulik. See vähendab koresööda tarbimist, kuid samas jäävad söömata heinast saamata väärtuslikud mineraalid-vitamiinid. Seega ainult kaer lisana ei ole mõistlik. Väidetavalt ka tallede juurdekasv ei suurene kui neile anda ainult kaera. Kaera osakaal tallede jõusöödasegus võiks olla 20-30% ja ülejäänud oder. Vili antakse terana nii talledele kui täiskasvanud loomadele. Purustamine või jahvatamine ei ole otstarbekas kuna lammas ei omasta putustatud/jahvatatud viljast toitaineid paremini ja tervet tera süüakse ka isukamalt. Rapsikook on tähtis valguallikas. Rapsikoogis on valgusisaldus 33-34%. Üheks peamiseks villa seljast lahtilöömise põhjuseks utel on valgu puudus. Rapsikooki peetakse paremaks kui sojat või hernest just tema parema seeditavuse, aminohapete sisalduse ja omastatavuse seisukohalt. Raps on eriti hea kaltsiumi,  magneesiumi ja fosfori allikas. Tiinuse lõpus vajab utt rohkem fosforit. Seleeni on rapsis sama palju kui sojas kuid vitamiine sisaldab rohkem. Rapsikook võib alguses teha uttedel kõhu natuke pehmeks. Siis olen jätnud mõneks ajaks rapsi välja või vähendanud selle osa sööda segus. Magneesiumi vajadus tõuseb siis kui kari läheb õue värske rohu peale. Mg puudus võib põhjustada karjamaahalvatust. Kevadine värske rohi tõstab maos ammoniaagi sisaldust, mis ei lase Mg imenduda + liigne kaaliumi sisaldus rohus teeb sama. Viisikute emal Ihana Inkeril oli eelmine aasta tegemist sama probleemiga. Suure piima tootlikusega ja hirmsa isuga “paljulapseline” suur lammas. Siis sai ta karjamaalt ära toodud mõneks päevaks kuiva heinapeale paastule ja lisaks suukaudu Mg + Ca ning probleem lahenes.

Ma eelmine aasta imestasin, et kuidas talled nii suureks kasvasid ja sügisesed rümbad hoolimata kolmik-nelik-viisik talledest nii suured olid. Põhjuseks ei olnud kallid mineraalid Rootsist vaid lisasöötmine tiinuse lõpul ja imetamise algul. Karjamaale minnes lõppes igasugune lisa andmine. Vahest sai neid suutäie kaeraga meelitatud, et vile peale kohale tuleksid ja muud ei miskit. Ehk sellest üllitisest on tiba kasu kel asja vastu huvi. Sellel kevadel proovin ka omal käel “jõudlust” teha ja tallesid kaaluda. Lihtsalt huvi pärast ja iseenda jaoks.

Et ei oleks kahtlusi ja kõhklusi, et ma siin naistesaunajutte edastan, siis võib lugeda ise. Raamat on välja antud ProAgria Maaseutukeskusten Liito ja Maa- ja Elintarviketalouden Tutkimuskeskus poolt 2007.a. Porvoos , kuulub sarja Tietoo tuotaamaan / nr 121