Poegimiseelne aeg

Natuke lambajuttu, mida pean üsna oluliseks. Käidu ju igasugustel koolitustel ja loetud igasugust kirjandust ja muud kätte juhtuvat materjali. Egas kõik korraga meelde jää ja eks teadmised kinnistuvad ikka läbi oma katsumuste. Ja läbi oma jamade olen üritanud probleemidele põhjuseid ja lahendusi leida ning see ei ole alati kõige kergem olnud.  Seepärast arvan, et jagades siin, kuidas seda nüüd nimetada – ütleme “olulist teavet”teistega võib sellest ehk kasugi olla. All toodud tekst põhineb P.Piirsalu lambakasvatuse konspektile ja Lampaankasvattajan käsikirja /ProAgria Maaseutukeskusten Liito väljaanne Porvoo 2007 / raamatule ning oma tegemistele-toimetustele-kogemustele. Pean vajalikuks mainida, et ei arva ennast väga targaks. Juhtub siiani äpardusi – ei häbene tunnistada, aga püüan tehtud vigu mitte korrata. Eks kogemusi tuleb iga aastaga juurde. Üldiselt meeldib mulle teha endast sõltuvalt kõik, et asjad hästi välja kukuksid. Pole see ju mingi kosmoseteadus ega vaja teab mis palju pingutust mõnekümne lambaga. Rahulolu tunne on aga hiljem lihtsalt äärmiselt nauditav :)

Tall kasvab viimasel kuuel tiinusnädalal 2/3 sünnimassist. Energia ja proteiini vajadus kasvab. Uttedele tuleb juurde anda jõusööta ja vähendada koresööda kogust. Koresööda vähendatakse  see tõttu, et loote kasvades jääb kõhuõõnes ruumi väheks. Liiga rohke heina söömine, mida utt paratamatult teeb kompenseerimaks energia vajadust, võib põhjustada tupe väljalangemist. Lisaks jääb tallede sünnikaal väiksemaks, talled nõrgemaks ja uttede piimakus madalaks. Jõusööda kogus sõltub heina/silo kvaliteedist. Kõrge kvaliteediga heina  puhul 250-350g ute kohta, halva puhul 450-600g jõusööta ute kohta.  Kahel viimasel tiinuse nädalal vähendada heina kogust 1,3 kg päevas ja jõusööda kogust suurendada 0,6-0,7 kg-ni.

Eelmine aasta hakkasin oma uttedele jõusööta juurde andma 3-4 nädalat enne poegimise algust. Segu tegin ise – 1/3 kaera, 1/3 otra, 1/3 rapsikooki. Samas vähendasin heina kogust ja jagasin selle kahele korrale päevas.  Sel aastal hakkasin andma varem 5-6 nädalat enne poegimise algust. Jõusööda kogust suurendan tiinuse kasvades. Jõusööta annan põhimõttel – ennem natuke vähem kui rohkem. Pole mul ju heinale toiteväärtuse kohta analüüse tehtud. Ülesöötmisega  aga hullem lugu. Sellest siis “sisetunde” järgi. Kaks  nädalat enne poegimist eraldan potensiaalsed nelikute ja viisikute emmed ja nemad saavad tiba rohkem jõusööta kui teised. Valmis  segu ei kasuta sel põhjusel, et kaks aastat tagasi olid ebameeldivad kogemused ebakvaliteetse jõusöödaga. Mineraalidest on Lammas Hertta + meresool vabalt saadaval eraldi anumates. Vahepeal lisasin joogivette veeslahustuvat vitamiini täiendsööta  Vitaminum AD3E Forte viie päevase kuurina. /Selle ostmisega oli selline kummaline lugu, et kui vet-apteegist küsisin vitamiini lammastele, siis esimese asjana tegi see neile väga nalja. Et siis veider lugu küll – tahab lammastele vitamiini :) Aga kenad inimesed olid ja tellisisd mu soovi peale ja helistasid ka kui kaup kohal. /Vitamiini lisasin omast tarkusest selle pärast, et hein ei ole sel aastal kõige parem. Mõned rullid on väga head – nagu herbaarium kuid mõned on viletsamad. Palun nüüd mitte arvata et oma elukatele mingit sodi ette annan – seda mitte. Mu nõudmised on lihtsalt kõrged heinale. Teiseks kui valmis jõusöödasegud sisaldavad lisaks vitamiine, siis oma segatud segudes jääb vitamiini sisaldus puudulikuks.

Ainult kaera söötmine jõusöödana ei ole kasulik. See vähendab koresööda tarbimist, kuid samas jäävad söömata heinast saamata väärtuslikud mineraalid-vitamiinid. Seega ainult kaer lisana ei ole mõistlik. Väidetavalt ka tallede juurdekasv ei suurene kui neile anda ainult kaera. Kaera osakaal tallede jõusöödasegus võiks olla 20-30% ja ülejäänud oder. Vili antakse terana nii talledele kui täiskasvanud loomadele. Purustamine või jahvatamine ei ole otstarbekas kuna lammas ei omasta putustatud/jahvatatud viljast toitaineid paremini ja tervet tera süüakse ka isukamalt. Rapsikook on tähtis valguallikas. Rapsikoogis on valgusisaldus 33-34%. Üheks peamiseks villa seljast lahtilöömise põhjuseks utel on valgu puudus. Rapsikooki peetakse paremaks kui sojat või hernest just tema parema seeditavuse, aminohapete sisalduse ja omastatavuse seisukohalt. Raps on eriti hea kaltsiumi,  magneesiumi ja fosfori allikas. Tiinuse lõpus vajab utt rohkem fosforit. Seleeni on rapsis sama palju kui sojas kuid vitamiine sisaldab rohkem. Rapsikook võib alguses teha uttedel kõhu natuke pehmeks. Siis olen jätnud mõneks ajaks rapsi välja või vähendanud selle osa sööda segus. Magneesiumi vajadus tõuseb siis kui kari läheb õue värske rohu peale. Mg puudus võib põhjustada karjamaahalvatust. Kevadine värske rohi tõstab maos ammoniaagi sisaldust, mis ei lase Mg imenduda + liigne kaaliumi sisaldus rohus teeb sama. Viisikute emal Ihana Inkeril oli eelmine aasta tegemist sama probleemiga. Suure piima tootlikusega ja hirmsa isuga “paljulapseline” suur lammas. Siis sai ta karjamaalt ära toodud mõneks päevaks kuiva heinapeale paastule ja lisaks suukaudu Mg + Ca ning probleem lahenes.

Ma eelmine aasta imestasin, et kuidas talled nii suureks kasvasid ja sügisesed rümbad hoolimata kolmik-nelik-viisik talledest nii suured olid. Põhjuseks ei olnud kallid mineraalid Rootsist vaid lisasöötmine tiinuse lõpul ja imetamise algul. Karjamaale minnes lõppes igasugune lisa andmine. Vahest sai neid suutäie kaeraga meelitatud, et vile peale kohale tuleksid ja muud ei miskit. Ehk sellest üllitisest on tiba kasu kel asja vastu huvi. Sellel kevadel proovin ka omal käel “jõudlust” teha ja tallesid kaaluda. Lihtsalt huvi pärast ja iseenda jaoks.

Et ei oleks kahtlusi ja kõhklusi, et ma siin naistesaunajutte edastan, siis võib lugeda ise. Raamat on välja antud ProAgria Maaseutukeskusten Liito ja Maa- ja Elintarviketalouden Tutkimuskeskus poolt 2007.a. Porvoos , kuulub sarja Tietoo tuotaamaan / nr 121

27 kommentaari “Poegimiseelne aeg

  1. airiangoora

    Tead, ma olen suhteliselt skeptiline nende tänapäeva koolituste suhtes, ehk 98 % neist kipub “lollidelt raha ära võtmiseks” olema.Kes iganes seda siis maksab.Ehk midagi jäetakse välja, algus on olematu ja mõnest asjast ei räägita üldse.Kui sa ise oma kogemusega pole kuskile maaale jõudnud, siis on raske ka seda vähest ivagi välja sõeluda.Kui ma veel mõtlen sellele, KUI kaugel on meie enamik veterinaare lammaste eluolust, siis….igatahes on kirjasõna väärt asi, aga mitte vähem oluline on kasvataja enda ja samasuguse kasvataja kogemuste vahetus.
    Arvesse tuleks võtta ka erinevate lambatõugude nõudmised, kes milleks ja mida on loodud andma.Tellisin Anu Aidast Lina, just villalammastele mõeldes ja minu esialgsed katsetused julgevad positiivses võtmes rääkida.Suur proteiin % ja ka muud head seedimist ning villakasvu soodustavad ollused sees.
    Jõusööda kohalt, siis ütlen ausalt, mina olen selle andmisega väga ettevaatlik, just tänu sellele, et olen kaotanud lamba emaka väljapressi tulemusel(talled olid liiga suured), ka raskeid poegimisi on olnud.Ehk, tehes ise heina, teades selle kvaliteeti ja täiesti vabalt ees olemist, lisaks peedi ja juurikate andmist, ma pigem jään väga minimaalse jõusööda koguse juurde.Sest hullem on tallede seees suureks kasvatamine.Et osad talled on suuremad, osad väiksema, on rootslaste puhul vist ositi kinni ka nende eritüüpidest.Mitte ainult lihavormide erisus, vaid ka villa kasv on isenditi väga erinev.Aga see on puhtalt minu isiklik arvamine.
    Kevadel karjamaal on mul ka hein alati varju all saadaval,siis ei löö seda organismi nii segi.
    Aga jõudluse tegemine on igati mõistlik, mitte ainult talle kaal, vaid ka pügatud villad tuleb kaaluda ja hakata tegema tõuaretust, siiani on meil pigem tõulooma kasvatamine.
    Ja rõõm lugeda, et sa kogemusi jagad, nii peabki, sest ainult nii saab minne edasi :)
    (nüüd jäin targutama, sorry)

  2. Kiitused ja tänud siitpoolt ka põhjaliku töö eest! Pole ju eesti keeles lambakasvatuse kohta uuemat kirjandustki enam…selline jutustavas vormis “essee” on ka lihtne lugeda ja aru saada, kui mingeid söödanormide tabeleid jõllitada :)

  3. Mu meelest võib Kuksi korduvalt kuulata. Mõnda asja on juba kuulnud ja mõnda asja on hea uuesti meelde tuletada. Ja seda, et sa lammaste suhtes pead ise pooleldi vet olema, siis seda õigem on probleeme ennetada. Ma esimse aasta talledega sain oma vitsad kätte. Kahel vanemal mitmikute emal oli poegimisjärgne stress, lõpetasid söömise ja norutasid. Mäletad küll ju. Igavene jama oli neid üles poputada ja talled jäid minu toita – kokku kahe peale 7 tk :) Eelmine aasta pold probleeme ja kolmikuid toitsid uted ise. Lihakehade kaal sügisel näitas ka midagi. Ja koju jäänud kevadine utetall oli sügiseseks paarituse ajaks pea sama suur kui täiskasvanud. Liiga suur tallede sünnikaal nagu rohkem lihalamba probleem. Mitmikute puhul ei saa ainult heinaga – usu mind. Esimene aasta kui jamad olid andsin heina ja silo vahelduva eduga. Probleem oli sellegi poolest. Muidugi jääb alati risk, et mõnel on üksiktall, aga selle järgi ei saa kogu karja eriti villakate puhul võtta. See üksik gotlandi villaka ristand kellele ma pidin käega järgi minema oli üks selline juhus. Samas oli ta kolme kuuselt 19 kg lihakeha. Ja ühel villakal oli ka üksik väga suur tall kes kahjuks hukkus, aga selle riskiga peab arvestama lihtsalt muud miskit. Ma usun Piirsalu juttu, et emaka väljalangemine pigem heinaga väljavenitatud maost põhjustatud ja kes teab kuidas see heinamagu loote asendit mõjutab.
    …..Linakook sisaldab ligikaudu 350-380 g kg-1 toorproteiini, mis on suhteliselt kehva kvaliteediga, kuna lüsiini on vähe. See oli vanasti hobuste ja mäletsejaliste põhiline proteiinsööt. Tänapäeval eelistatakse odavama hinna ning parema proteiini kvaliteedi tõttu tihtilugu soja. Suurtes kogustes söötes on linakoogil lahtistav toime……… Piimakarjale soovitatav maksimaalne päevane kogus on 3 kg. Selle pehmendava toime tõttu ei soovitata linakooki sigade söötmise põhikomponendina anda. On leitud, et see võib päevasest ratsioonist moodustada kuni 1 kg või 8%. Mõningate teiste seisukohtade järgi hoitakse mäletsejaliste söödaratsioonides rasva(õli-)sisaldus kuivaines 5% piires, kuna suuremates kogustes võib see häirida vatsa fermentatsiooni protsessi. Seda seisukohta arvestades võib ratsiooni lisada 12-14% (kuivaine baasil) linaseemneid……. http://www.agrobio.ee/linakoogi_kasutamine.html
    Kuidas lina lamba seedimisele mõjub ja palju ja mida ta sealt omastab ei ole vist uuritud, küll on seda tehtud rapsi ja sojaga.

    1. Anonüümne

      Aitäh Ülle ja samuti Airi, selle toreda ja vajaliku kirjatüki eest. Teiste kogemusi ja soovitusi on alati hea lugeda. Minu lambukeste poegimine jääb sel aastal aprilli keskele. Nii et Teie nõuandeid väga õigel ajal.

  4. Kaasa rääkida veel ei oska – eks saame oma esimese kooli sel kevadel kätte. Aga hea on, kui kusagil on näpunäiteid ja arutelu…saab ühtteist kõrva taha panna ning ehk nii tuleb ebameeldivaid üllatusmomente vähem.

  5. airiangoora

    Võibolla tõesti, et see talle suureks söötmine on lihalamba probleem(mina ju nendega alusatsin).Meie emaka väljapressija oli ehtne tumedapealine ja juba loomu poolest ablas, nagu haug, kaksikud talled olid tal vaata, et üksiku suurusega.Ainult heinaga söötmist ei pea minagi õigeks, vaid KUI palju seda jõusööta, hirm on anda üle.
    Lina toote all ei mõelnud ma mitte linakooki, vaid lina granuleid ja sobib ta toote kirjelduses ka lambale.Minul on ta suuresti ka angoorade ratsioonis, kuna seob halbu soole baktereid.
    Kuksi võib muidugi kuulata, aga hoopis produktiivsem oleks, kui saa saad ka pärast küsida…ja seda kohe rohkesti :)), muidu jääb asi kuidagi poolikuks.
    Kui ma oma pruuni ja musta utte vaatan, siis selle üüratu kere järgi on see paun vist küll tallesid täis :)Natuke hirmutab küll, sest üle kahe talle ei ole meil veel sündinud.Räägitagi, mis tahes, aga mitmikud on ikkagi lambapidajale (villalamba puhul vähemalt), õnnistus, isegi kui peaks piimapulbri peal üles söötma.

  6. airiangoora

    Muide, veel üks asbekt, ehk paaritamine, ehk millal oleks tallede sünniks õige aeg?Meil sündis eelmine aasta, tänu noorele jäärale, osa tallesid alles juunis, juuli alguses.Kui esmapilgul polnudki midagi, siis hiljem hakkasin mõtlema, et siiski oleks hea, kui nad sünniks jaanuari lõpp, veebruar, kui kevadel värske, jõudu andev rohi tuleb, oleks nad juba täiemõõdulised sööjad.Suvisel tallel jääb vaid emal järgi sõrkida, selle asemel, et maast süüa.Lihtsad asjad, aga ometi.

    1. kaire

      Minu mätta otsast vaadatuna on hea aeg just talvisel poegimisel, kuna
      1. talled on suveks juba nii suured, et nii mitmedgi saan juba jaaniks ära realiseerida.
      2. ülejäänud on piisavalt suured sügisel ning realiseerimine võib neil viimastel ka alata, enne seda tahaks neid ka pügada, et saada ikka seda villa :D
      Ja kuna mul ei ole tegu külma laudaga, siis saab lambad ka pügatud sügisel, et neil siis poegimise ajaks just paras lühike vill oleks, et talledel oleks hea tissid üles leida.

      Aga mõtlesin sügisel, et võiks ka katsetada sellist varianti, et pooled lambad poegiks talvel ( et saaks suveks juba värsket liha) ja pooled just Ülle valitud aastaajal, sest see on ka tõesti väga sobiv aeg ja just seetõttu, et talled saavad värske rohu peale just õigel ajal, kui nad vajavad lisasööta…..
      Kookuvõtteks peab tõesti igaüks leidma endale selle kõike parema variandi ja nn õiget aega, mis kõigile sobiks, ei ole olemaski. Kuigi päris karjamaale poegimist mina ka siiski ei pooldaks.

  7. Aijaa :) aitähh tänude eest tõesti :) ma siin lihtsalt edastan teiste tarkust millele oma kogemusi poogitud külgi või vastupidi, oma kogemusi teiste tarkusega vürtsitatuna.
    Aga mis poegimise ajastusse puutub, siis ma oma mätta otsast ja oma mõtteid jälle siin avalikustan. Ma eelistan märtsi lõpu poegmist see tõttu et:
    1. Paarituse perioodiks (okt lõpp) on uted heas konditsioonis ja pikk talveperiood alles ees ning heas konditsioonis utt viljastub hästi ja viljastub mitu munarakku suurema tõenäosusega seega eeldused mitmikute sünniks loodud.
    2. Selle ajal algab laudaperiood, ma sorteerin ja eraldan nad ära paarituse jaoks, enne veel ussikuurid ja pügamine ka. Kõik asjad ühel ajal ja mugav mu meelest.
    3. Kuna mul külmlaut, siis märtsilõpp on optimaalseim aeg poegimise alguseks. Liigse pakase puhul saab esimesed poegijad sisse toodud. Hilisem poegimine ja varajane kevad siis tunnel liiga soe koht.
    4. Karjatamise perioodi alguseks, mis algab u. mais on talled piisavalt suured. Hea kui poegimine toimub võimalikult üheaegselt ja lühikese perioodi vältel. Talledel saab silma peal hoida + neile saab jõusööta lisaks anda. (Kusjuures eelmine kevad nad sõid seda minimaalselt, sest piima oli piisavalt)
    5. Aeg kus utt peab tootma päev päevalt rohkem piima, sest talled kasvavad, jääb perioodi kus toit karjamaal on parim. Mõtlen vahemikku – talle vanus 1 kuu mais ja 3 kuud juulis. Lisaks ka talled saavad intensiivsel kasvuperioodil parimat karjamaarohtu. Imetavate uttedele jõusööda kulu miinimum. Kõige olulisem kasvufaas on esimesed kuud. Ku talled jaanuaris, siis jõusööda andmise periood venib pikaks. Juuni lõpus sündinud tallede kasv jääb sügisel seisma ja paaritusküpsust nad ei saavuta. (Ma olen seda teinud kevadiste noorte uttedega ja selle pärast et kindlustada jääraliinide säilitamist. Tegelt on see tülikas – poegimine karjamaal jne. – pigem seda ei teeks, aga oli vaja)
    Vist kõik mu meelest :)
    Aga pügamine on jah poegimise ajal mis pole eriti hea. Ma selle pärast ei pügagi kevadel ise, et ei taha neid väntsida vaid olen palunud Peedol seda teha. Meil on see juhtunud jah aprilli esimesel nädalal olema kus pooled poeginud ja pooled veel poegimata.

  8. ….ja pügamist varasemale ajale tuua ei saa külmlaudas, hilisemale ei taha, sest siis ei kasva sügiseks õigeks ajaks piisavalt pikaks, nii et selle pügamisega on nokk kinni-lahti :)

    1. Virgutimäe

      Ülle, sinu kogenud juttu loen ja kuulan alati huviga ja püüan omale midagi ka kõrva taha jätta, kuigi jah, kogemusi ju veel pole ja kaasa rääkida kahjuks veel ei saa, aga ehk tuleb seegi aeg ükskord… Aga lammastele ikka jõudu ja jaksu poegimisel!

  9. airiangoora

    …millal iganes need lambukesed ka sünnivad, on nad igatahes vägagi oodatud :))Meile palun hästi palju utttallesid sel aastal, sest villa on vähe, vähe :)))

  10. kaire

    No see kaera jutt oli mulle küll uudis, kes sellist juttu rääkis? Igastahes Piirsalu pole küll seda rääkinud, olen teda vist juba ülearugi kuulamas käinud :P…. Kaera kohta ütles ta vaid seda, et see pidavat ainuke vili olema, mida peaks lambale andma tervena ja teisi peaks natuke katki tegema, näitkes muljuma.
    Ja ma olen sinuga täiesti nõus, et rapsikook teeb head, sest on kõrge proteiini sisaldusega…kuid paraku mahedad seda tarbida ei tohi….ja see soja…puhta GMO, mida ma isegi sisse ei tahaks süüa, kuigi proteiini on temas palju. Siiski lükkaks ümber selle väite, et ainult kaeraga tallede sünnimass ei suurene….olen vaid kaera söötnud ja see aasta on sünnimassid väga korralikud…võta nüüd kinni…minul toimis…Aga kust sa seda väidet kuulsid?
    Aaa, ütlesid et võtad välja potensiaalsed nelikute-viisikute emmed, et neile lisa anda….siist küsimus, mille järgi sa otsustad, et see aasta neid seal sees nii palju on?? Ilma ultrahelita on see küll paras ennustamine :P Kuigi jah, nendele emmedele oleks lisasööt ikka hädavajalik…. Mõtlesin see aasta ka selle ultraheli peale, et mis oleks kui katsetaks…. aga mõtteks see paraku jäigi :P
    Tundub, et sai järjekordne targutaja komm siia….ära siis südamesse võta ;) Aga üldiselt oli sul väga hea kokkuvõttev jutt, mis nii mõnelegi kasulik….. Edukat tulevast poegimisaega!

    1. Kaera söötmise jutt täpselt sõna-sõnalt Soome raamatust millel teaduslikud uuringud taga, sama ka terade kohta. See on ametlikult välja antud põllumajandusministeeriumi või vet amet – ma tea kumb se ProAgria on aga mõlemi valdkonnaga tegleb. Kuulujutte ei edasta :) Terade purustamist ei soovita ka Rootsi kirjandus. Sojale eelistatakse ka rapsi seetõttu että kotimainen ja laatutavara :)
      Nelikute-viisikute emmed :))) ku ikka kaks aastat järjest nelikud ja siis viisikud no mida ma arvama pean, eks sel aastal sama jutt. Lambatõug on selline ja kes potensiaalne mitmikute tootja on, seda saab põlvnemisest näha palju esivanematest kolmik- nelik- viisik tallede pesakonnast. Sigivus ju päritav.

  11. khmmm….lugesin eelmise aasta puhtad finullitalled uuesti kokku ja 11 ute kohta sündis 31 talle, et 2,81 per nuppi , neist kaks utte esmaspoegijad…..ühed viisikud, kahed nelikud, kolmed kolmikud, üks üksik ja ülejäänud kaksikud…….au ja kiitus sellisele lambale ja kuda sa siis neid palja haina peal kasvatad, eks ……

    1. kaire

      Tõsi, sellised vajavad ikka kohe väga palju lisa, et lõpptulemus oleks hea. Suur au ja kiitus sulle, et jaksad niimitmikutega tegeleda. Ise eelistan maksimaalset kaht talle ute kohta… Aga eks igaühe jaoks on omad “õiged”lambad ja igaühel on oma kiiks. Sõnad nelikud ja viisikud ajavad mul ausaltöeldes ihukarvad püsti. Sulle aga jõudu!

  12. airiangoora

    OT, kust see palja heina peal kasvatamise jutt tuleb?
    Muljumine on tore asi, aga ei maksa unustada, et üle kahe nädala vanust muljumist sööta ei tohiks, ehk mujur peaks kodus olema, mis kahjuks maksab mitte vähe.
    Ülle, kui palju on rapsi koogis proteiini % ja mis kilo maksab?
    Kas keegi oma lammaste hambaid ka kuidagi kontrollib?

    1. kaire

      meil koolitusel näidati, kuidas hambaid kontrollida. Põhiliselt saad sa ikka vaadata esimesi hambaid, kuna tagumised on nii kaugel, et sa neid niikuinii ei näe hästi. Aga esimeste hammaste kohta niipalju, et kui need ilusti ülevalt ja alt kokku käivad, mitte risti või vaheliti, siis on kõik hästi. Mitte korralikult kokkukäivad hambad pidid söömisel olema probleem, sest nad ei saa esihammastega korralikult toitu haarata ja see pidi olema ka väga päritav. Seega selliste hammastega jäära ei oleks enda karja mitte hea panna ( kui tal ei ole muidugi mingid muud väga head omadused, mida kindlasti tahad jätkata)
      Vähemalt seda räägiti meile….kirjandust ma ei tea…

  13. …valgu sisaldus rapsikoogis on 33-34%, nagu kirjas on ja ku sõna-sõnalt tõlkida pildil loetut, siis öeldakse kaera kohta, et rümba kaal suisa väheneb ainult kaera jõusöödana söötmisel :))) Arvet pole veel saanud, hinda ei küsinud, vahet pole, nagunii järgmine valikuvõimalus oli Tartu sõita :)

    1. kaire

      Ikka vaidleks selle kaera kohapealt vastu, öelgu mida tahavad. Minul ikka kaalud suurenevad. Eelmine aasta uted ei saanud mul kaera enne poegimist ja kaalud olid ikka tunduvalt väiksemad. Selle aasta seis on ikka palju parem. Ja noorlambaid sai ka enne tapale saatmist söödetud kaeraga ja kered said kenasti ümmargused. Aga mis ma siin ikka vaidlen. Ega mul seda otra kuskilt võtta ka pole.

  14. kaire

    Aga kokkuvõtteks, kui neid muumaakeelseid raamatuid ei ole ja neid ka lugeda ei mõista ning ka kohalikud lambakasvatuse dotsendid pole selliseid asju rääkinud, siis kust ma ikka targaks saan. Vahel räägib üks ühte juttu, teine ajab hoopis vastupidist, siis lõppkokkuvõtteks tuleb ikka ise ära katsetada nii ühe, kui teise variandi. Aga võibolla ajan järgmiseks aastaks ka selle odra kuskilt välja, eks siis näis, mis saama hakkab :P
    Selle purustamise kohapealt niipalju, et eks meil ju ole palju lihtsam, kui ei pea purustama ega muljuma ega jahvatama…see oli igatahes väga hea uudis, aitäh selle eest, süda kohe rahul :D

  15. airiangoora

    Nu ma mõtlesingi pigem neid tagumisi….et ka neid on vist ikkagi vaja kontrollida.Tea, kas hakata oma veterinaari herneks naerutama :)

    1. kaire

      Eks see neile pigem üks naerukoht oleks jah :D On alles lambakasvatajad, mida kõike nad ka ei taha – lammastele dentisti ja vitamiine ja ei tea veel mida :D Meile see pigem üks murekoht, et nendega ei taheta tegeleda….

  16. airiangoora

    Ja ma oleks kolmikute ülegi väga rõõmus, nelikud tunduvad ulme :).Üksiku talle puhul vajub mokk töllakile….kuidagi häbitult vähe :)

    1. kaire

      Aga selle ühe puhul on vähemalt garanteeritud korralik kasv ;) ( mida mina lihakasvatjana hindan kõrgelt) Minu jaoks pigem üks ilus suur, kui kaks( või rohkem) kribulat. Aga kahe või rohkem korraliku suure talle üle rõõmustan ma alati :D

Kommenteerimine on suletud.