“Autor välja”

…jah, paraku on palju selliseid tegevusi millele ei saa võtta patenti, kasulikku mudelit ja autorluse välja selgitamine on ilmselt võimatu ja mõtetu. Need on sellised primitiivsed tavalised tegevused, mis kuuluvad mingi valdkonna juurde.  Nagu näiteks villa pesemine. Ka see kuulub lambakasvatuse ja ketramise juurde. Kellel on lambaid rohkem ja villa palju jõuab suht ruttu arusaamisele, et pesukausis lodistama ei saa jääda ja siis “leiutabki” iga vähegi mõtlev inimene oma kodus uuesti samalaadse jalgratta mis naabril. See pole idee, mida varastada ja tasku pista vaid see on tavaline lihtne tegevus, mille autorlus jääb välja selgitamata. Survepesuriga villapesu on ilmselt tehtud juba kaua. Mina kuulsin sellest esimest korda kuskil 4 a tagasi Puises lambapügamise üritusel. Varem pole villa nii palju käes olnud, et survepesurit vaja oleks läinud ja oma 10 lamba villad olen ikka käsitsi pesnud. Ketruse jaoks välja valitud paremad palad pesen ka edaspidi käevahel. Teinekord olen kasutanud pesemisel juuksešampooni ja proovinud loputusvette palsamit panna. Seda siis, kui tegemist eriti peene ja pika kiuga. Annab väikse efekti küll. Ketramisel vill mõnusalt libiseb ja ka kraasimisel ei tule sõlmi sisse. Ma pole sellest kuulnud, et keegi juuksešampooni ja palsamit villapesus kasutaks ja imelik oleks minust arvata, et see mingi leiutis on, sest uskuda võib, et keegi siiski kuskil nii teeb. See selleks. Mis ma tahtsin öelda. Ei maksa pahandada kui teine lambakasvataja – ketraja oma blogis samalaadseid postitusi teeb. Villapesu survepesuriga ei ole idee kus saaks autorit välja hüüda. Need on lihtsalt töövõtted ja igalühel omad nõksud ja lähenemised asjale. Eks selleks ju blogi peetaksegi, et teistega oma kogemusi jagada ja teineteise elu lihtsamaks teha. Paralleele oma tegevuse ja teiste samasuguse teemaga tegelevate blogijate vahel võib leida palju ning suht küüniline on ennast autoriks tituleerida.  Eks käsitöögagi ole tihtipeale nii, et mõni idee läheb lendu ja hakkab oma elu elama. Mis sellest halba, kui keegi sinu tegevusest inspiratsiooni saab. Kui juba veebipoolel avaldatud, siis  läheb nii ehk naa rändama ning sellega tuleb arvestada. Kui pidada mõnd tehnikat või toodet eriliseks leiutiseks ja väärtuslikuks, siis on selle jaoks olemas Patendiamet oma kasuliku mudeliga. Kasulikul mudelil peab olema leiutustase, see peab olema tehniliselt teaostatav ja uudne.  Puutusin siin mõni aeg tagasi kokku kasuliku mudeli köögipoolega. Ei osanud arvata, et siin metsas vaikselt toimetades kellelegi jalgu jään. Proovisin Laat.ee portaalis oma kitsepiimaseepi müüa. Mõne aja pärast teatas Laat.ee meeskond, et nad peavad mu seebi müügist maha võtma kuna üks kodanik teavitas neid, et temal on ainuõigus kitsepiimaseebile. Nimelt oli see inimene võtnud kasuliku mudeli ning arvas, et on hõivanud tänu sellele kogu Eesti turu ja mittekeegi teine ei või enam sarnaseid tooteid müüa. Kasulikel mudelitel on avalk andmebaas ning igaüks võib vaadata lähemalt ise milline näeb välja üks kasulik mudel. Mind ähvardati isegi Majandusministeeriumi Apellatsioonikohtu (kohut pole on komisjon :)) ja politseiga. Nagu selgus ei olnud ma ainuke ahistatud kitsepiimaseebi keetja. Neid oli teisigi ja mitte vähe. No asjad laabusid suht ruttu. Saime kõik targemaks ja rohkem ei ahista keegi kedagi. Kasulikku mudelit võib taodelda igaüks ja see antakse suht kergelt. Maksad oma riigilõivu, mis polegi väike ja vastutad ise oma mudeli  sisu eest. Patendiamet ei hakka võitlema mudeli omaniku õiguste eest vaid seda peab iga mudeli omanik ise tegema. Kui oled olnud rumal ja võtnud näiteks rukkileivale mudeli, siis kaeba Fazer kohtusse kui tahad.  Lõpetuseks tahan öelda, et tänapäeva lamba-villa-ketrusmaailmas pole vist enam eriti midagi leiutada. On villakarvad ja on värvid ning neid kombineerides võib huvitavaid asju “välja mõelda” kuid autorluse suhtes jääks tagasihoidlikuks. Nii lihtsa teema puhul on naaber kindlasti kunagi sama teinud või teeb seda teadmata, et sina oled just nii teinud. Mu esimene värviline kolmekordne lõng, mis jõudis ka esimesele villanäitusele kandis nime Kirju-Mirju. Teine oli Rahvaste sõprus. Kes seda enam mäletab? Mina mäletan ja vahet pole. Täna on see nimi mujal ja väga võimalik et inimene ei tea minu Kirjumirjust mitte halli huntigi. Värviüleminekuga lõngast tehtud ütsmütsid – ka nendest saadi inspiratsiooni. Tore ju. Tuleb leppida sellega, et kõrval on teised kes teevad samu asju. Tuleb leppida sellega, et keegi kõrval teeb mõnda asja paremini – alati on kuskil keegi kes teeb paremini. Mulle väga meeldis Langi kunagi öeldud lause, mis kõlas umbes nii – eestlased, kui te tahate hästi elada, siis õppige kõigepealt taluma selliseid inimesi enda kõrval. Ehk minumoodi – pole vaja võrdlusmomenti, kõik ilusad asjad tulevad ilma võrdlusmomendita. Aamen!

2 kommentaari ““Autor välja”

  1. šampooni kasutasime emaga juba nii 10 aastat tagasi :D Ja nüüd mõtlesin seda uuesti proovida, sest leidsin potskontorist terve liitrise pudeli ja hind oli vaid 23 eeku( vanas rahas rääkides) ja nüüd sai mul see koos villaga otsa ja peaks ütlema, et päris hästi pesi :D Vähemalt ei tohiks villa rabedaks teha ;)

Kommenteerimine on suletud.