Ketramine / video

Järg villa pesemise  ja villa kraasimise videole. Ketramisest pole suurt midagi rääkida. Rohkem selline teema, et tuleb lihtsalt tegema hakata. Mida rohkem erinevaid kiude läbi näppude laste seda enam kogemusi. Kõik tuleb iseenesest käetunnetuse kaudu. Olulisemad punktid oleks ehk sellised –  päripäeva kedratakse ja vastupäeva korrutatakse. Peenemat villa on õigem tugevamini kedrata, ehk rohkem pöördeid anda, siis lõng tuleb kvaliteetsem, kudum kestab kauem ja ei lähe nii ruttu nupuliseks. Jämedamat ehk karedamat villa kedrata kas peeneks ühekordseks või kohevaks laugja keeruga lõngaks. Koeravillast lõng võiks olla kahekordne muidu hakkab karvu ajama. Üldse meeldib  enam kui koeravill on segatud lambavillaga nii 50/50. Karedamatele villadele olen pannud sekka angoora-meriino segu, mis tellitud Pilvelambast. Kasutan seda ka vahel värvi lisamise pärast. Väike kogus, kuskil 5% lisaks teeb kedruse oluliselt pehmemaks. Peenvillalamba tallevillale seda lisades saab väga siidise lõnga. Oluline on millest kedratakse, ehk siis lambavill. Mitu aastat kuskil lakapeal seisnud lihalamba villa võib südamerahuga lõkesse panna. Üle aasta villa ei hoita. Parim on muidugi värskelt pügatud nn “elus” vill. Jämedama villaga lammaste tallevillad on kindlasti mõnusad ketruseks. Peenvillalamba tallevill on raskelt töödeldav kuid täiskasvanud lambalt saab kuni tema elulõpuni igal aastal head pehmet villa. Ketramine on äärmiselt mõnus tegevus ja siin pean ketramise all silmas kogu ampluaad – alates lambakasvatusest ja lõpetades oma tehtud lõngast kudumitega. Hiljuti Selveri teise korruse käsitööpoes nägin müügis Jaapanist toodud ketruslõnga. Kõva sõna – ütles üks kodanik selle peale ja ostis toki. See lõng oli kirjuvärviline ja tehtud tehases valmis kraasitud villast, mis tugevalt üle töödeldud ja aint nime poolest 100% villane. See mu meelest puha vuffel. Kuigi ise kasutan vahel Pilvelamba villatoppe nagu eelnevalt juttu (ka erinevate värvidega alpaka toppe), soovitan kõikidel ketrushuvilistel omale siiski värsket lambavilla muretseda. Seda on meil Eestis piisavalt, ka väga head käsitöö villa. Kui minu käest küsida, millist vokki soovitan, siis kahtlemata Majacraft Rose`i. Olen sellega kaks aastat ketranud ja see on hea töövahend. Stabiilne, vaikne, tundlik. Lisaks kaunis täispuidust karkass. Ülekandeid olen vaid kord õlitanud. Asi toimib kui “Antsu viiul” Ei tulegi hetkel midagi meelde lisada. See on teema mida igaüks saab kodus ise õppida. See ei vaja mingit erilist õpet. Kõik tänased õpetajad on ka ise omalkäel õppinud. YouTube on täis erinevaid ingliskeelseid videoid ja kui vähegi viitsimist, siis leiab sealt midaiganes. Kindlasti jäi miskit ütlemata ja kindlasti väljendab mõni teine sama asja teiste sõnadega. Igaks juhuks mainin – ei ole ilukõneleja ega ka pretendeeri sellega lõpliku tõe staatusele. Nagu Ivo Šenkenberg  “Viimses Reliikvias”  – ma olen tegudeinimene, mitte targutaja :) Olekski vast kõik.

 

3 kommentaari “Ketramine / video

  1. Signe

    Ülle tegi ja super hästi tegi. Ma ei tea, aga isegi ketramise vaatamine on sellise rahustava toimega.

  2. Aitähh, ma sinu jaoks selle tegin. Tellisid ju :) Arve saadan esmaspäeval.
    Nali naljaks, a tead, see karvatuust mu näppude vahel on nagu palvehelmed mungale :) Produktiivne mediteerimine.

  3. Tead,et seda viimast toimingut nimetatakse Hiiumaalt viipsimiseks ja tehakse seda viipsipuuga ;) ….vähemalt minu ema räägib selle toimingu juures seda….sinu sõna on meile veidi võõras :P

Kommenteerimine on suletud.