Kõrvitsamehu (püree)

Sel aastal kasvatasin muskaatkõrvitsat. Ma ei tea mis suhtes ta parem või erilisem on, a seemnepakil oli ilusa oranži kõrvitsaga pilt ja mulle see meeldis. Kasvatasin taimed ette kuid rumala peaga istutasin hiljem kapsamaale. Taimed hakkasid poolest suvest hullult laiutama ning oma lehti ja võsusid igas suunas ajama. Nagu õudusfilmis mingi tapja-lihasööja taimelukas. Lõpuks oli teda kõik kohad täis ja pidin matšeetega teed rajama, et kasvuhoonesse pääseda. Poolest suvest aga ei ühtegi kõrvitsat. Ainult isased õied. Augusti alguses hakkasid alles kõrvitsamammud tulema. Oma rohelise värvi tõttu ei olnud neid lehtede vahelt üldse näha, kuid ku üleeile korda maija hakkasin looma ja  platsi puhtaks rappima selgus, et neid on palju. Korjasin kõrvitsad ühte hunniku, teise panin kõrvitsa lehed-varred. Viimane  tuli tunduvalt suurem. Täitsa ullike ikka. Omale tööd juurde tekitan.  Järgmine aasta panen nii kõrvitsa kui ka maapirni sõnnikuhunniku. Laiutagu siis seal. Niipalju siis potipõllumajandusest. Seda, et kõrvitsast võib maitsvat püreed teha sain teada Miie käest. Sealt tuli veel paar head retsepti/nippi millest kunagi hiljem, kui komponendid olemas. Kõrvitsaga aga talitatakse järgmiselt….

….kasutades nuga kõrvits puhastada, tükeldada ja panna potti vähese veega keema. Kui kõrvits on pehme ja laguneb, püreestaga saumikseriga. Edasi saab igaüks ise oma maitse järgi talitada. Mina lisasin 8 l kõrvitspüreele  3 l eelmise aasta õunamahla, 0,5 l arooniamahla ja 0,5 kg suhkrut. Arooniat panin värviks, kuid poleks pidanud seda tegema, sest muskaatkõrvitsapüree värv oli enne palju ilusam – tibu-tibukollane. See selleks. Lasin segu natuke podisema, koorisin vahu ja kuumalt purki. Üks võimalus mida kõrvitsaga teha ja kuidas säilitada. Nämma on :) Kui teha värskete õuntega, siis jääb ta ilmselt natsa paksem kuid arvata on et parem. Hapususe tõstmiseks võib panna sidrunit või laimit. Miks mitte nelgitera või muskaati….

Ps. peale jahtumist ei tule läbi kõrre enam midagi :)