Jäärad karja 2011

Töine päev oli täna. Vaheseinad boksidele ja lambad kõik sorditud. Jäärad karja toodud ja laudas suurpuhastus teht. Eile magasin terve päev palavikus ja täna higistasin selle välja :) Tamiflu aitas ka vist. Alltoodud teave rohkem iseendale, et see ära ei kaoks kuhugi või nii. Siis on ta siin kindlalt olemas. Läpakatega juhtub igasugu jama, nagu ma olen korduvalt kogenud. Eelmine aasta kevadel jooksis arvuti kokku. Pahandus missugune. Palju üle aasta nad  mul vastu ei pea. Mingeid erilisi saladusi mul siin ka pole, kõik on korras ja läbipaistev, ok …… Poegimine algab järgmisel kevadel aprilli alguses. Nihutasin meelega seda aega natuke edasi võrreldes eelnevate aastatega. Tunnel ikkagi külmlaut ja mine seda talve pikkust tea. Muretsemist omal vähem ja lihtsam ka kui ei pea lõpptiineid loomi edasi- tagasi tunneli ja lauda vahet tirima. Tortila, Monaliisa ja Kõverjala jäätan sel aastal tühjaks. Pole vaja mul nii palju tallesid. Las kasvatavad villa ja puhkavad jalga :))Selle hullu tembu ma tegin ka ära, et Clemenz von Fehmarn – pruun minilamba jäär – sai eksperimentaal korras omale noore peenvillase valge ute EE0002682655. Põnev, kas saab hakkama ja mis sealt küll tulla võib :))) 12 minilamba utte ootavad pikkisilmi veel omale uut jäära.  Küll ta tuleb ühel päeval. 26 utte kevadel poegimas on minule küll ja veel. Kevadisi tallesid võib arvestada nii: 10 peenvillasel utel 28 talle, 4 gotlandilammast 7 talle, 12 minilammast 10 talle …… Ettevalmistused extreemsex talveks on tehtud. Kõige võimsam lumefrees toodi majapidamisse. Vähendab natukenegi labidatööd. Viimane talv nutsin sõna otseses mõttes lumelabida najal. Igalpool pidi heinarulli laiune avaus olema punktist A punkti B ja C ja D. Traka ja ATV olid pidevalt töös, kuid labidat tuli sellegipoolest usinalt liigutada. Ega tali seegi kord taeva jää…..

EE0002521060 pruun 8055 liini jäära juurde:

  • SE4191808010 must
  • SE419186107 pruun
  • SE419185023 valge
  • EE0002228266 pruun
  • EE0002228297 must

EE0002520964 musta 8002 liini jäära juurde:

    • SE419186054 pruun
    • SE419186138 valge
    • SE419185007 valge
    • EE0002228174 pruun
    • EE0002228208 must

Gotlandi lamba jäär Hans EE0002600369

  • DK660360199
  • DK660360194
  • DK660360191
  • DK660360202
Advertisements

Mardilaada ootuses

10 – 12 november  toimub Saku Suurhallis Mardilaat, mida peetakse Eesti käsitöö laulupeoks.  Sel aastal on üritus eriti suurejooneline. Saku Suurhalli kõrvale on püstitatud ka telk, kuna kõik põnev ja huvitav ei mahu seekord majja ära. Käsitöökülas on lisaks oma Eesti meistritele ka üle kolmekümne meistri mujalt.

Villaga tegelejad on koondatud telki. Vana-Olevi on seal koos Männiku taluga. Meil on erinevatest villadest, käsitsi kedratud lõngadest, kudumitest ja vilditud esemetest väljanäitus. Meie töötoas saab näha villa töötlemise erinevaid etappe: “hundime”, kraasime, kammime, ketrame ning soovijatele õpetame kedervarrega ketramist.  Samas müüme oma tehtud käsitööd – käsitsi kedratud lõngadest kudumite ja vilditud susside – sallideni. Käsitööhuvilistele on võimalik kaasa osta erinevat värvi lambavilla nii pestud kui pesemata kujul, nii viltimiseks kui ketruseks ja parimaid valitud lokkide pakikesi. Muidugi ka värskelt Äksis valminud lõnga ning igasugu muud nipet-näpet. Kallid sõbrad ja tuttavad, olete kõik oodatud laadale ning eriti külastama meie väikest kuid põnevat poksi. Reede on käsitöö-öö ja laat avatud kella kümneni:

  • 10. november kell 12.00-19.00
  • 11. november kell 10.00-22.00
  • Käsitöö-öö kell 18.00-22.00
  • 12. november kell 10.00-18.00

Talu silt sai selline. Tegelt veel mõned kondid vajavad külgi nõelumist, no aga peaaegu enam-vähem valma :) Natuke kollivärk ja kiiksuga selline. Oh issand kui jube oli neid lambajalgu keeta, karvased ja sõnnikused. Paras rõve sült sai. Haises mis hirmus. Ja hiljem kättpidi selle löga seest konte puhastada. Väkk. Viltimise kohalt on mul veel palju avastada ja õppida .  Ehk kunagi hiljem…siis kui aega rohkem või nii ja vaim pääle tuleb.

Villapakikesi on erinaevaid ja vill on hea. Sisaldavad nii oma peenvillaste ja gotlandlaste villa kui ka Soome maalamba paremaid palasid. Erinevas suuruses ja erinevate värvidega. Väiksemates pakkides on parimad lokid. Suuremates pakkides on viltimiseks või ketruseks sobiv ja on ka pestud villa. Hinnad on sõbralikud :)

Vahepeal on mõned ketramid ka valminud. Gotlandi riristandlamba villast  1x  190 g / 873 m  ja 181 g / 725 m, 2x Gotlandi ristandlamba vill + Alaska malamuudi vill 185 g  /260 m

Saage tuttavaks….

 

…. uus gotlandi jäär Hans. Natuke uje ja häbelik veel, kuid küll kohaneb. Vanust on 1,5 aastat, kenad lokid ja ilus välimik. Täitsa ok poiss. Tuli ta Noarootsist. Isa on pärit Saaremaalt. Nüüd meil on hetkel 8 jäära. Mõtlesin, et ega vahet pole enam kas seitse või kaheksa – palju on palju :))) Villaka gotlandi ristandeid enam ei taha. Tallede vill vildistub seljas ja järgmine niide on karm karv ja kadunud gotlanidilamba villale omane läige. Ühesõnaga vill on niru. Ristanditega on elu muidugi lihtsam, selles suhtes ma saan aru küll miks ristandi toetajaid palju. Miks? Vot jääb ära peavalu, mis seotud uue jäära muretsemisega ja nuputamisega keda kellega paaritada ja minnakse kergema vastupanu teed. Noori uttesid karja uuenduseks jättes tekib kohe probleem, sest vaja uut jäära. Ristandjäära  muretsemine palju lihtsam. Võta või naabrimehe käest :) Olen siin nädalajagu pead vaevanud ja proovinud ette mõelda/arvestada, et keda kellega kokku panna. Pole see nii lihtne kui ressursid jäärade-uttede näol on piiratud, soovid arvestada teistega ka ning mõtled juba järgmise ja ülejärgmise aasta peale. Paras matemaatika ja kahjuks pole see minu tugevam pool. Ühesõnaga gotlandi tüdrukud saavad omale korraliku kosilase ja kui jumal annab peaks kevadel  gotlandi tallesid saama. Peenvillakatest lähevad tööd tegema 8002 ja 8055 liini jäärad ja 8047 liini esindajast ka vist üks Eivere poiss kelle ma ristisin Volliks, sest tal on imeilusad loomulikud lokid ja süda hell – nagu selles laulus :) Milline naeratus ja vesised suured silmad. Armu või ära. Iseloom on sama mis kunagi Tolvanil. Tea mida Isa seal Eiveres nendega tegi, et kõik jäärad tal sellised on… Mõne ute jätan võib olla sel sügisel paaritamata. Las puhkavad jalga kevadeni, siis vaatab mis edasi. Ei ole kohe üldse kirjutamise lainel. Pea muid mõtteid täis. Mardilaat läheneb kiirelt ja ikka sama seis kui eelmine aasta, et oleks vaja veel seda ja toda ja nagu vähe jõudnud või nii. Tea kuhu see aeg kaob….puhata ja mängida tahaks….

No villa krussitan ma vokiga ikka edasi, see sama loomulik kui söömine või magamine…..

Lõngad valmis!

Eile käisin Tartumaal Äksis lõngadel järgi. 157 kg pestud villa läks augusti lõpus villavabriku. Suvel  oli vahepeal küll selline tunne, et on nendest villadest ja villapesust villand. Eks ta on üks paras tegu. Sordi ja pese, topi kotti ja katku kotist välja, loputa, lodista, tsentrifuugi, jälle kotti ja kotist välja. Kõik kohad on villa ja villakotte täis mille eest saad pidevalt riielda. Selle suve hoovikaunistus oli tohutu malmvann liguneva villaga…. Vahepeal läks rehnut sassi, nii et pesemata villa kogust täpselt ei teagi. Kuskil 400 kg või enam. A nüüd on lõngad käes ja on ikka hea tunne. Esimesed vihid kuivavad kamina soojuses ja levitavad villasele omast hõngu. Lasin teha 6/2 sest see tundus sama või isegi peenem kui Sangaste 8/2. Korralik käsitsi kudumise lõng. Ma olen ülirahul ja tänulik. Suurepärane töö ja minu kummardus Tiit Vooglale. Ja millised lambavärvid! Must tuli mustem kui ma lootsin. Peenvilla kogus oli seal kolmandik või enam ja sisaldas palju kevadist villa mille puhastamine oli paras peavalu. Selle eest oli villak pleekimata ja puhta värviga.  Ülejäänu soome maalamba vill. Helehalliks minevad villad keerasin veel enne ära viimist kõik ühte hunniku ning proovisin ette kujutada milline hall sellest peaks saama. Lõng sai ilus hele nagu soovisin. Peenvilla sisaldus 25 % + soome maalammas. Tumehalli lõnga läks vill  rohkem kiudu arvestades ja värv oli teisejärguline. Tumehall on 100% soomlane. Ja muidugi lambapruun, minu vaieldamatu lemmik. Selles 30 % peenvilla….Pehmed on nad kõik….Enamus on kahekordsed, kuid igat värvi on ka 5 kg ühekordset mõeldes kangakudujatele. Hinnad sellised:

  • must ja pruun  kahekordne 35 € / kg , ühekordne 30 € / kg
  • helehall kahekordne 30 € / kg, ühekordne 25 € / kg
  • tumehall kahekordne 25 € / kg, ühekordne 20 € / kg

Tokid on  500g ± 20g

Tähelepanek. Villast lõngaks teekonnal juhtub järgmine: pesemata/sorteerimata villa kaalust jääb alles peale pesemist ja sorteerimist keskmiselt  60 %.   Üks osa kaob puhastamisel, kus nopitakse välja heinasodi, prahine kaelapealne ja kõhualune vill ja kõik muu lõngaks mitte sobiv kiud. Teine osa haihtub pesus, sest villarasv kaalub palju.  Seega 40 % läheb sealt kaduma. Villavabrikus on ka oma kadu. Tavaliselt on see 20 – 25 % olenevalt villa kvaliteedist. Seega 10 kg pesemata villa = 6 kg pestud villa = 4,8 kg lõnga.

Kivihall ja viimane Eivere poiss uude koju

 

Soome maalamba vill + 30 % Alaska malamuudi villa + 5 % angoora-meriino segu. Pehme pehme kergelt udukarvuline kivihall salli-mütsi lõng. Mõlemad tokid 231 m kaalud 152g ja 155 g.

Viimane ilus peenvillane jäär päritoluga Eiverest läheb uude koju. Saagu neid pehmevillaseid – karvaseid palju palju nagu kihulasi  :) Mul on ülihea meel, sest nende näol oli tegemist tasakaalukate rahulike pehmevillaliste härradega. Nagu näha demonstreerib ta kui puudlike näitusel paelakese otsas. 90 ja + kilogrammine puudlike. Twelve point to Sweden!!!  Tema asemele tuleb puhas gotlandi jäär, nii et järmine hooaeg on tõulised gotlandi talled. Nende kahe ristamine annab ilusa välimiku, talledele kiire kasvu ja normaalse lihakeha  kuid vill minu hinnangul ei ole hea. Gotlandlase nahk on  kordades parem kui ristandil ja villaka vill kordades parem kui ristandil. Gotlandilambad on üldiselt väiksemad ja kasvukiiruses jäävad talled villakale alla, nii et selles osas andis peenvillakaga ristamine plussi. Minu katsetused nende ristamisel said selleks korraks läbi.  Sosinal saladuskatte all võin öelda, et vaikselt küpseb minus soov mini ja peenvillane kokku panna. Ma ei tea kuidas see tehniliselt peaks toimuma, kas jäärale tuleb taburet anda või kuidas?