Muretsemine

… istun siin laua taga käsi põsakil, ootan kuniks sigakartulid keevad ja mõtisklen ….  valutan südant, muretsen tuleviku pärast. Muretsen selliste isiklikku laadi pisimuresid nagu näiteks, et kas ma jõuan oma lilleaiamüüri sellel aastal valmis või ei, ja kas katuse paneku ajal hoiab ilma kuiva või mitte, või näiteks ka selle pärast, et kuidas ma toime tulen ja hakkama saan – FIE nagu ma olen,  ja kas tunnelis tuleb piisavalt kurke mis kataks talvevajadused ja kuidas muretseda killustikku ning millal saab tee remondiga pihta hakata ja siis veel mõnede segaste suhete ja haavade  pärast mida plaasterdab ainult aeg – muretsemiseks on ühel eestlasel alati põhjust …. muid muresid on ka, a need on suured ja globaalsed. Mu maailmapilt on suht skeptiliseks läind ja sisemine tunne ütleb, et rasked ajad tulemas. Viide näiteks  ESM-ile. Ei meeldi mulle see. Mida rohkem kuuled ja loed (  vihje Nigel Faragei artiklile), seda vähem meeldib.  Ja maeisaaaru miks kliima ümberringi nii ükskõikne ja rahulik on. Ainuke asi mida hetkel teha oskan ja saan on laiendada kapsamaad ja varuda küttepuid ja hoida madalat profiili – nii igaks juhuks :). ….. Võib olla peaks muretsema päikesepaneelid või tuulegeneraatori või üldse loobuma elektri tarvitamisest. Hea, et korralik vikat on olemas :) …. tikud, sool ja kruubid lähevad varsti moodi  ….. tavakodanik protestib meil ainult siis kui valima vaja minna ja protestiavalduseks on valima mitte minna.  Pärast hea sõimata, et “mina neid põrsaid sinna Toompeale valinud pole”. Aga tegelt on paljudel valimisele minemata jätmise taga vaid lihtlabane laiskus ja ükskõiksus…. Hoolimist ja hoolivust ja kaasa mõtlemist on vaja. Ülal kõrgel on riigimehelikkuse kriis, sest nad ei tea enam mis see on – see riigimehelikkus. Küsigu vanaema käest, vanaemad teavad …..Eile oli toimekas päev kus võis endaga rahule jääda. Sattusin jälle villavaimustusse. Sukeldusin oma isiklikku väikesesse ja turvalisse maailma – jäägitult. Sortisin ja pesin villasid, mis eelmisest aastast oma aega ootasid. Sügis hakkab juba kukla hingama ning häbi on, et need tööd olen viimasele minutile jätnud. Tühja sellest pesemisest, aga kuivamine võtab oma aja. Mardilaadaks aga tahaks pruunist ja mustast villast kokku ühe portsu lõnga lasta teha.  Nagu omal karvu veel vähe oleks, ostan ma neid ikka vahest juurde :) Ju siis on vähe ja on puudu. Enamus on mul Soome maalamba villad – need mis ostetud, aga sai ka vahepeal Saaremaal käidud lokke lunimas. Sortimisega läheb tavaliselt nii, et ikka ja jälle satub näpuvahele midagi sellist, mis vokivillaks sobib jätta. Leidsin ühe tõesti huvitava värviga villaku – kreemikas-kollaka alatooniga soome maalamba vill. Imelik värv selline, ei saa aru kas on ilus või kole….. Pesemise vahepeal kui loputusvesi jooksis, asusun usinalt kraasima. Ikka lammast ja koera segamini ja natuke angoora-meriinot lisaks. Sellise retsepti järgi tehtud lõng maitseb mulle endale kõige enam. Ühevärvilist on kuidagi igav järjepanu teha….Vokilt on varsti ka kolmevärviline kirju tulemas. Katsetan ja otsin õiget sammu ja värvi valikut.  Tahaks osata nii, et juba ette tead milline lõpptulemus saab olema. Vill aga mängib minuga. Muudab oma nägu igas faasis ning mis nägu ta lõpuks kudumis näitab – never nõu…..

4 kommentaari “Muretsemine

  1. Signe

    Üllekene! Kust võtad sina veel aja muretsemiseks. See on selline sant sõna – vaata eestlane muretseb endale kõike ja kõiki (muretses auto, muretses lapse ja maja ka veel). Muretsemine ei anna midagi. Sa võid mõelda neile asjadele, aga palun ära muretse – see hakkab muidu närvisüsteemile. Võta parem oma villatuustid välja ja loodan ka esimest korda Mardilaadale jõuda, et saaks seda lõpptulemus näha!

  2. Muretsemiseks on põhjust küll ja eestlaste kliimat arvestades on meil see muretsemine keeles ja meeles, aga samas, ega sellest kasu ei ole. Ega sa enam nii kiiresti kui vaja end eesti energiast vabaks ei raputa ja õnneks asud sa sellise koha peal, et midagi eriti hullu selles kandis juhtuda ei tohiks. Muus osas oled sa ju juba sellises faasis, et saate iseseisva perena hulka aega hakkama ükskõik , mis mujal peaks juhtuma, nii et sa oled kindlasti super seisus võrreldes linnainimestega. Kui lähedased aga kaugel on , siis on muidugi mure nende pärast ja no kui võimalik võiks nad ikka enda ümber koguda :-) Aga no lihtsalt muretseda pole mõtet.

  3. Ülle, vabanda, et oma koeramuredega sulle selga tulin. Küllap asjad lahenevad (peaaegu) iseenesest, kui anname selleks võimaluse – aega ja endast vabaks :)

  4. …ega ma nii hullult muretse, see lihtsalt üks mõtteavaldus, mis tahtis välja pääseda. Olen sisemiselt rahul ja õnnelik (hullupööra), hoitud ja armastatud, kõht täis ja tuba soe, mida veel vaja :))

Kommenteerimine on suletud.