Olles ooterežiimil on soov normaalseks jääda ja seepärast lasen näppudel käia, et mitte langeda frustratsiooni. Ausalt öeldes hakkab vaikselt ootamisest ja mittemidagitehasaamisest villand saama. Olen muidugi kärsitu loomuga,tahaks kõike ja kohe, aga ei saa ju. Naaberriigi bürokraatiamasinad jahvatavad väga aeglaselt ja tuleb kannatlik olla…… Panin suve lõpus omale kõrvale igasugu villa, mille pesin ja enamuse ka kraasisin õues ära. No et talvel oleks hea võtta ja karvu vähem toas lendleks. Vot nüüd aga enam ei mäleta mis villaga tegu. Kotid on ilusti märgistatud millised segud ühesugused ja nii, aga enam täpselt ei mäleta mis on mis ja mida ma kokku segasin. Ühe kotitäie tegin lõngaks ja sellest sai selline. Sisaldab mingit beeži koerakarva mis kohati suht okkaline. Lõng tuli ühtlane peenike ja ilus. Tokid 165g / 267m ja 160g / 289m. Kes mulle selle koerakarva tõi ja millise kutsuga tegu – ne pomnju.
Siis üks sünnipäevalaps vajas hädasti kingitust ja käiku panin ühe väga pehme lõnga mis sisaldab natuke Tiibeti mastifit ja angoora-meriino segu. Viimasest need valged tupsud lõngas. Müts sai ise selline. 120 silma ja 2,5 varras. Loodame, et kingitus sobib ja meeldib.
Käsi veel soe viimasest mütsist, harasin natuke suuremad vardad ja tegin otsa veel ühe. Lõngaks kirju navajo kolmekordne 130g/136m, mütsil 100 silma. Sellisest lõngast selline tore müts. Navajo kirjuga on selline lugu, et kunagi ei tea milline kudum välja näeb. Igast lõngast joonistub välja ainulaadne ja kordumatu muster. Müts on suur, soe ja pehme ning läheb müügipoolele üles.
Vana-Olevi 