Nipet-näpet näputööd

Olles ooterežiimil on soov normaalseks jääda ja seepärast lasen näppudel käia, et mitte langeda frustratsiooni. Ausalt öeldes hakkab vaikselt ootamisest ja mittemidagitehasaamisest villand saama. Olen muidugi kärsitu loomuga,tahaks kõike ja kohe, aga ei saa ju. Naaberriigi bürokraatiamasinad jahvatavad väga aeglaselt ja tuleb kannatlik olla…… Panin suve lõpus omale kõrvale igasugu villa, mille pesin ja enamuse ka kraasisin õues ära. No et talvel oleks hea võtta ja karvu vähem toas lendleks. Vot nüüd aga enam ei mäleta mis villaga tegu. Kotid on ilusti märgistatud millised segud ühesugused ja nii, aga enam täpselt ei mäleta mis on mis ja mida ma kokku segasin. Ühe kotitäie tegin lõngaks ja sellest sai selline. Sisaldab mingit beeži koerakarva mis kohati suht okkaline. Lõng tuli ühtlane peenike  ja ilus. Tokid  165g / 267m ja 160g / 289m. Kes mulle selle koerakarva tõi ja millise kutsuga tegu – ne pomnju.

Siis üks sünnipäevalaps vajas hädasti kingitust ja käiku panin ühe väga pehme lõnga mis sisaldab natuke Tiibeti mastifit ja angoora-meriino segu.  Viimasest need valged tupsud lõngas. Müts sai ise selline. 120 silma ja 2,5 varras. Loodame, et kingitus sobib ja meeldib.

Käsi veel soe viimasest mütsist, harasin natuke suuremad vardad ja tegin otsa veel ühe. Lõngaks kirju navajo kolmekordne 130g/136m, mütsil 100 silma. Sellisest lõngast selline tore müts. Navajo kirjuga on selline  lugu, et kunagi ei tea milline kudum välja näeb. Igast lõngast joonistub välja ainulaadne ja kordumatu muster. Müts on suur, soe ja pehme ning läheb müügipoolele üles.

Heledast tumedaks või vastupidi

Täpselt ühesugused, ainult erinevatpidi kerasse keritud. Soome maalammas + peenvillane + pikakarvaline malamuut 30%. Vasakpoolne kera 132g/193m, parempoolne kera 128g/ 208m. Paras kogus mütsi või torusalli kudumiseks. Olen ketruslainel kuna ooterežiimil praegu, a mine tea äkki võtan lähiajal vardad pihku ja teen ühe kera mütsiks. Praegu igatahes lähevad müügipoole üless :)

Pikaleveninud tellimustöö

Ma teen vist elus teist või kolmandat, a võib olla ka neljandat tellimust. Pole neid tahtnud eriti teha. Kui siis aint tuttavatele. Miks? Mulle meeldib loominguline vabadus. Võtad kohustuse, siis ikka miskit vahel või nii ja süda valutab tegemata asjade pärast. Lõngad: malamuudi vill + must, helepruun, hall ja valge lammas. Umbes 50/50 suhtes. Suhe on silma järgi mahu/koguse pealt, mitte kaalu, sest koeravilla kaal on olematu võrreldes lambavillaga. Vill oli  ilus ja puhas, a kiud suht lühike mille tõttu kokku kraasimine lambaga osutus vaevaliseks ja lõng tuli selline natuke supsu-mupsuline. Peale kudumist muutub lõng/kudum kindlasti karvasemaks. Pehme – pehme :) Kogused: tumehall 281g/460m; beež 224g/373m; helehall 300g/492m; valge 341g/500m

Ps. Kell on pool kuus hommikul, väljas on 14 kraadi külma ja pakane paneb puud paukuma.

aruanne :)

…väga palju aega ketruseks siin ei jää. Kui sisemist sundi poleks, ega siis vist ei teeks kahh. Minule on sellest kujunenud puhkamise viis. Vahel puhkan rohkem, vahel vähem – sõltub tujust. Nüüd natuke jälle puhkasin, mille tulemusena valmis mustast soome maalamba villast lõnga kaks tokki ja mustast soome-rootsi segust ka, millel hetkel vardad sees. Siis on veel kaks pungil kotikest kraasitud helehalli soomlase – rootslase segu millest valminud üks pooli täis kahekordset. Tuli natsa liiga peen 193g / 394m. Ilus toon ja läige on sellel lõngal ja pehmust ka parasjagu. Seda peaks oma kampsiku jagu tulema küll, mingi aja pärast muidugi. Ja siis tokike pruuni rootslast angoora-meriino segu lisandiga. Panin mõned müügi poole üles. Nu ja katsetasin navajo kirjut kolmekordset üle pika aja, et kuidas ja mis värve jooksma panna. Hunnik kirjuid villatuuste ootamas lõngaks keerutamist. Tea millest see, aga mulle pakub ühevärvilise peene lõnga tegemine rohkem lusti kui kirju. See vist seotud kinda  kudumise   armastuse   või vanusega, mine tea.  Korrektsus ja korrapärasus on meeldima hakanud. Mõni asi tundub omalegi vahel imelik. Näiteks müüb kirju jämedam lõng paremini, aga mina trein peenikest ühevärvilist nagu segane ja vildakas kiviaed käis ka närvidele nii kaua kui sai ühel heal päeval ära teisaldatud, a see selleks… Ja siis kogu selle puhkamise vahele on jäänud ka natukene töisemaid aegu. Tunnelis tomatid kasvavad, aga suht sitast. Vähe on peal. Eks on jahe olnud ka. Kasvuhoones on kordades paremad. Ühes kobaras on kokku 12 tomatit.  Esimesed värsked kartulid ja porgandid leidsid tee supi sisse. Kõik väga lopsakas ja kena. Lillepeenra müüri lammutasin laiali ja nüüd vähehaaval mässan seguga, et teist uuesti üles laduda. Käed on täitsa hukas hoolimata kinnastest. Kena maniküür haihtus esimesel päeval ja nüüd linnas käies peida jälle käsi tasku. Näevad välja nagu oleks mingi nahahaigus, sest tsement on söövitav ja nahk narmendab. Valus on ka. Midagi pole teha, kui tahta, et müür veel püsti seisab, tuleb teha. Talved ja sügisvihmad on loputanud olemasoleva savi kivide vahelt välja ja ühel korral on juba üks külg ümber kukkunud. Tegemist ju vana reheahju jäänukiga. Nüüd võtsin segase peaga asja käsile ja proovin täiesti ümber laduda. Aleks on mulle segu tegemisel abiks. Muus osas täitsa ise. Paras väljakutse. Üritan säilitada magesõstra põõsast müüri otsas ja teha kogu kupatus võimalikult vähenõudlikuks lillepeenraks-puhkenurgaks-väliköögiks – või midagi säärast sellest tulema peaks. Olen loomu poolest laisk ja rohimine on see tegevus millega kohe mitte ei taha aega sisustada. Mis sellest projektist täpselt saab ja kuidas edasi, selgub töö käigus nagu minu puhul ikka – läheneme loominguliselt.  Et amps on hiigelsuur selgus kohe peale ühe külje lammutamist.  Nagu päkapikk kirkaga kaeva pinnast ka veel  lahti :) Juba sõnajalgade ja hostade välja kaevamine oli paras tegu. Aga ega iseenesest ei juhtu ju midagi. Olen proovinud, võibki ootama jääda – no ei juhtu. Nii me siin elame vaikselt “kunstnikerdusega esmaabikarpide ja puulusikatega” tegeledes…

Ketramid

Tõmbasin voki käima. Vahepeal seisis teine niisama nurgas ja kogus tolmu. Päris mitu kuud. Mina ei seisnud nurgas.  Ka tolmu ei kogunud.  Lihtsalt niisama tiksusin. Mida öelda – elu on lill :)

Tume valgete säpsudega lõng on tehtud soomlase tallevillast + natuke Tiibeti mastifi värskeid karvu + näpuotsaga Pilvelamba angoora-meriino segu värvi värskenduseks, 2x 267m/150g ja 278m/165g . Seda tuleb veel juurde, nii et kampsiku jagu täis saab. Eks näis.

Helebeež on 100% on Rootsi peenvillane 2x 388m/180g ja 357m/145g

Valge on 100% Alaska malamuut 2x 103g/223m

Minijäärde pügamine. Peale kasuka eemaldamist jäi järele neist vaid suured sarved ja suured kotikud. Villaga pole miskit peale hakata vaid läheb lõkke roaks. Kahekihiline rasvane takutuust.

Ladu tühjaks!!!

Viimased ühekordsed Äksi lõngad saadaval kevadiselt soodsa hinnaga : must, pruun ja helehall 22 € /kg, tumehall 20 /€  kg. Lähemalt kae siit.

Lisaks müügis kaks pruuni vanemat paaritamata peenvillalamba utte (Rootsi tõutunnistuse ja SE numbriga) karja uuendamise eesmärgil. Uted terved kui purikad. Hind hea – nii inimsõbralik kui ka lambasõbralik :) Uted koos 450 €.

Sall ja mütsid

Ikka käsitsi kedratud lõngadest kõik teht. Musta mütsi lõng peenvillalamba tallevillast 2x, 120 silma, nr 2 sukavarrastega kootud. Iriseja ja perfektsionist nagu ma kohati olen, aga selle mütsiga olen ise ülirahul. 100% garantii, et ei veni kunagi välja ja hoiab ilusti vormi. Loodetavasti Normanile meeldib ja sobib pähe sama hästi kui minule, a kui ei sobi siis pole ka ullu – teeme uue ja veel parema. Sellise mis sobib :) Hall müts sai tehtud niisama käesoojenduseks enne musta, et meelde tuletada kuidas asjad käivad. Lõng 50 % malamuudi vill ja Soome maalamba vill, 120 silma ja nr 2 sukavarrastega, pehme-pehme ja soe. Sall oli mõeldud Margusele, aga tuli täitsa tüdruku sall :) Mütsi kudumise tuurid peal, juba uus varrastel….eee, üks mõttekäik mis nõude pesemise juures pähe kargas… et mu meelest pole oluline, et üks kudum peab kuue meetri pealt välja paistma, et lõng käsitsi kedratud ja miski tavapäratuga tegu …. see nagu kunagi täheldasin ERKI maalikunzti õppurite juures kauges nooruses kui nii mõnigi tuttav sellelaadne oli, et siis kui pintsli jälg perse peal, siis nagu päris kunstnikuna end tundis, muidu mitte…pean seda ebaoluliseks, välja ei pea midagi paistma, asi iseenesest on oluline…ok peseme nõusaid edasi :)

Mardilaada ootuses

10 – 12 november  toimub Saku Suurhallis Mardilaat, mida peetakse Eesti käsitöö laulupeoks.  Sel aastal on üritus eriti suurejooneline. Saku Suurhalli kõrvale on püstitatud ka telk, kuna kõik põnev ja huvitav ei mahu seekord majja ära. Käsitöökülas on lisaks oma Eesti meistritele ka üle kolmekümne meistri mujalt.

Villaga tegelejad on koondatud telki. Vana-Olevi on seal koos Männiku taluga. Meil on erinevatest villadest, käsitsi kedratud lõngadest, kudumitest ja vilditud esemetest väljanäitus. Meie töötoas saab näha villa töötlemise erinevaid etappe: “hundime”, kraasime, kammime, ketrame ning soovijatele õpetame kedervarrega ketramist.  Samas müüme oma tehtud käsitööd – käsitsi kedratud lõngadest kudumite ja vilditud susside – sallideni. Käsitööhuvilistele on võimalik kaasa osta erinevat värvi lambavilla nii pestud kui pesemata kujul, nii viltimiseks kui ketruseks ja parimaid valitud lokkide pakikesi. Muidugi ka värskelt Äksis valminud lõnga ning igasugu muud nipet-näpet. Kallid sõbrad ja tuttavad, olete kõik oodatud laadale ning eriti külastama meie väikest kuid põnevat poksi. Reede on käsitöö-öö ja laat avatud kella kümneni:

• 10. november kell 12.00-19.00
• 11. november kell 10.00-22.00
• Käsitöö-öö kell 18.00-22.00
• 12. november kell 10.00-18.00

Talu silt sai selline. Tegelt veel mõned kondid vajavad külgi nõelumist, no aga peaaegu enam-vähem valma :) Natuke kollivärk ja kiiksuga selline. Oh issand kui jube oli neid lambajalgu keeta, karvased ja sõnnikused. Paras rõve sült sai. Haises mis hirmus. Ja hiljem kättpidi selle löga seest konte puhastada. Väkk. Viltimise kohalt on mul veel palju avastada ja õppida .  Ehk kunagi hiljem…siis kui aega rohkem või nii ja vaim pääle tuleb.

Villapakikesi on erinaevaid ja vill on hea. Sisaldavad nii oma peenvillaste ja gotlandlaste villa kui ka Soome maalamba paremaid palasid. Erinevas suuruses ja erinevate värvidega. Väiksemates pakkides on parimad lokid. Suuremates pakkides on viltimiseks või ketruseks sobiv ja on ka pestud villa. Hinnad on sõbralikud :)

Vahepeal on mõned ketramid ka valminud. Gotlandi riristandlamba villast  1x  190 g / 873 m  ja 181 g / 725 m, 2x Gotlandi ristandlamba vill + Alaska malamuudi vill 185 g  /260 m

Saage tuttavaks….

 

…. uus gotlandi jäär Hans. Natuke uje ja häbelik veel, kuid küll kohaneb. Vanust on 1,5 aastat, kenad lokid ja ilus välimik. Täitsa ok poiss. Tuli ta Noarootsist. Isa on pärit Saaremaalt. Nüüd meil on hetkel 8 jäära. Mõtlesin, et ega vahet pole enam kas seitse või kaheksa – palju on palju :))) Villaka gotlandi ristandeid enam ei taha. Tallede vill vildistub seljas ja järgmine niide on karm karv ja kadunud gotlanidilamba villale omane läige. Ühesõnaga vill on niru. Ristanditega on elu muidugi lihtsam, selles suhtes ma saan aru küll miks ristandi toetajaid palju. Miks? Vot jääb ära peavalu, mis seotud uue jäära muretsemisega ja nuputamisega keda kellega paaritada ja minnakse kergema vastupanu teed. Noori uttesid karja uuenduseks jättes tekib kohe probleem, sest vaja uut jäära. Ristandjäära  muretsemine palju lihtsam. Võta või naabrimehe käest :) Olen siin nädalajagu pead vaevanud ja proovinud ette mõelda/arvestada, et keda kellega kokku panna. Pole see nii lihtne kui ressursid jäärade-uttede näol on piiratud, soovid arvestada teistega ka ning mõtled juba järgmise ja ülejärgmise aasta peale. Paras matemaatika ja kahjuks pole see minu tugevam pool. Ühesõnaga gotlandi tüdrukud saavad omale korraliku kosilase ja kui jumal annab peaks kevadel  gotlandi tallesid saama. Peenvillakatest lähevad tööd tegema 8002 ja 8055 liini jäärad ja 8047 liini esindajast ka vist üks Eivere poiss kelle ma ristisin Volliks, sest tal on imeilusad loomulikud lokid ja süda hell – nagu selles laulus :) Milline naeratus ja vesised suured silmad. Armu või ära. Iseloom on sama mis kunagi Tolvanil. Tea mida Isa seal Eiveres nendega tegi, et kõik jäärad tal sellised on… Mõne ute jätan võib olla sel sügisel paaritamata. Las puhkavad jalga kevadeni, siis vaatab mis edasi. Ei ole kohe üldse kirjutamise lainel. Pea muid mõtteid täis. Mardilaat läheneb kiirelt ja ikka sama seis kui eelmine aasta, et oleks vaja veel seda ja toda ja nagu vähe jõudnud või nii. Tea kuhu see aeg kaob….puhata ja mängida tahaks….

No villa krussitan ma vokiga ikka edasi, see sama loomulik kui söömine või magamine…..

Lõngad valmis!

Eile käisin Tartumaal Äksis lõngadel järgi. 157 kg pestud villa läks augusti lõpus villavabriku. Suvel  oli vahepeal küll selline tunne, et on nendest villadest ja villapesust villand. Eks ta on üks paras tegu. Sordi ja pese, topi kotti ja katku kotist välja, loputa, lodista, tsentrifuugi, jälle kotti ja kotist välja. Kõik kohad on villa ja villakotte täis mille eest saad pidevalt riielda. Selle suve hoovikaunistus oli tohutu malmvann liguneva villaga…. Vahepeal läks rehnut sassi, nii et pesemata villa kogust täpselt ei teagi. Kuskil 400 kg või enam. A nüüd on lõngad käes ja on ikka hea tunne. Esimesed vihid kuivavad kamina soojuses ja levitavad villasele omast hõngu. Lasin teha 6/2 sest see tundus sama või isegi peenem kui Sangaste 8/2. Korralik käsitsi kudumise lõng. Ma olen ülirahul ja tänulik. Suurepärane töö ja minu kummardus Tiit Vooglale. Ja millised lambavärvid! Must tuli mustem kui ma lootsin. Peenvilla kogus oli seal kolmandik või enam ja sisaldas palju kevadist villa mille puhastamine oli paras peavalu. Selle eest oli villak pleekimata ja puhta värviga.  Ülejäänu soome maalamba vill. Helehalliks minevad villad keerasin veel enne ära viimist kõik ühte hunniku ning proovisin ette kujutada milline hall sellest peaks saama. Lõng sai ilus hele nagu soovisin. Peenvilla sisaldus 25 % + soome maalammas. Tumehalli lõnga läks vill  rohkem kiudu arvestades ja värv oli teisejärguline. Tumehall on 100% soomlane. Ja muidugi lambapruun, minu vaieldamatu lemmik. Selles 30 % peenvilla….Pehmed on nad kõik….Enamus on kahekordsed, kuid igat värvi on ka 5 kg ühekordset mõeldes kangakudujatele. Hinnad sellised:

• must ja pruun  kahekordne 35 € / kg , ühekordne 30 € / kg
• helehall kahekordne 30 € / kg, ühekordne 25 € / kg
• tumehall kahekordne 25 € / kg, ühekordne 20 € / kg

Tokid on  500g ± 20g

Tähelepanek. Villast lõngaks teekonnal juhtub järgmine: pesemata/sorteerimata villa kaalust jääb alles peale pesemist ja sorteerimist keskmiselt  60 %.   Üks osa kaob puhastamisel, kus nopitakse välja heinasodi, prahine kaelapealne ja kõhualune vill ja kõik muu lõngaks mitte sobiv kiud. Teine osa haihtub pesus, sest villarasv kaalub palju.  Seega 40 % läheb sealt kaduma. Villavabrikus on ka oma kadu. Tavaliselt on see 20 – 25 % olenevalt villa kvaliteedist. Seega 10 kg pesemata villa = 6 kg pestud villa = 4,8 kg lõnga.

Kivihall ja viimane Eivere poiss uude koju

 

Soome maalamba vill + 30 % Alaska malamuudi villa + 5 % angoora-meriino segu. Pehme pehme kergelt udukarvuline kivihall salli-mütsi lõng. Mõlemad tokid 231 m kaalud 152g ja 155 g.

Viimane ilus peenvillane jäär päritoluga Eiverest läheb uude koju. Saagu neid pehmevillaseid – karvaseid palju palju nagu kihulasi  :) Mul on ülihea meel, sest nende näol oli tegemist tasakaalukate rahulike pehmevillaliste härradega. Nagu näha demonstreerib ta kui puudlike näitusel paelakese otsas. 90 ja + kilogrammine puudlike. Twelve point to Sweden!!!  Tema asemele tuleb puhas gotlandi jäär, nii et järmine hooaeg on tõulised gotlandi talled. Nende kahe ristamine annab ilusa välimiku, talledele kiire kasvu ja normaalse lihakeha  kuid vill minu hinnangul ei ole hea. Gotlandlase nahk on  kordades parem kui ristandil ja villaka vill kordades parem kui ristandil. Gotlandilambad on üldiselt väiksemad ja kasvukiiruses jäävad talled villakale alla, nii et selles osas andis peenvillakaga ristamine plussi. Minu katsetused nende ristamisel said selleks korraks läbi.  Sosinal saladuskatte all võin öelda, et vaikselt küpseb minus soov mini ja peenvillane kokku panna. Ma ei tea kuidas see tehniliselt peaks toimuma, kas jäärale tuleb taburet anda või kuidas?

Ketramine / video

Järg villa pesemise  ja villa kraasimise videole. Ketramisest pole suurt midagi rääkida. Rohkem selline teema, et tuleb lihtsalt tegema hakata. Mida rohkem erinevaid kiude läbi näppude laste seda enam kogemusi. Kõik tuleb iseenesest käetunnetuse kaudu. Olulisemad punktid oleks ehk sellised –  päripäeva kedratakse ja vastupäeva korrutatakse. Peenemat villa on õigem tugevamini kedrata, ehk rohkem pöördeid anda, siis lõng tuleb kvaliteetsem, kudum kestab kauem ja ei lähe nii ruttu nupuliseks. Jämedamat ehk karedamat villa kedrata kas peeneks ühekordseks või kohevaks laugja keeruga lõngaks. Koeravillast lõng võiks olla kahekordne muidu hakkab karvu ajama. Üldse meeldib  enam kui koeravill on segatud lambavillaga nii 50/50. Karedamatele villadele olen pannud sekka angoora-meriino segu, mis tellitud Pilvelambast. Kasutan seda ka vahel värvi lisamise pärast. Väike kogus, kuskil 5% lisaks teeb kedruse oluliselt pehmemaks. Peenvillalamba tallevillale seda lisades saab väga siidise lõnga. Oluline on millest kedratakse, ehk siis lambavill. Mitu aastat kuskil lakapeal seisnud lihalamba villa võib südamerahuga lõkesse panna. Üle aasta villa ei hoita. Parim on muidugi värskelt pügatud nn “elus” vill. Jämedama villaga lammaste tallevillad on kindlasti mõnusad ketruseks. Peenvillalamba tallevill on raskelt töödeldav kuid täiskasvanud lambalt saab kuni tema elulõpuni igal aastal head pehmet villa. Ketramine on äärmiselt mõnus tegevus ja siin pean ketramise all silmas kogu ampluaad – alates lambakasvatusest ja lõpetades oma tehtud lõngast kudumitega. Hiljuti Selveri teise korruse käsitööpoes nägin müügis Jaapanist toodud ketruslõnga. Kõva sõna – ütles üks kodanik selle peale ja ostis toki. See lõng oli kirjuvärviline ja tehtud tehases valmis kraasitud villast, mis tugevalt üle töödeldud ja aint nime poolest 100% villane. See mu meelest puha vuffel. Kuigi ise kasutan vahel Pilvelamba villatoppe nagu eelnevalt juttu (ka erinevate värvidega alpaka toppe), soovitan kõikidel ketrushuvilistel omale siiski värsket lambavilla muretseda. Seda on meil Eestis piisavalt, ka väga head käsitöö villa. Kui minu käest küsida, millist vokki soovitan, siis kahtlemata Majacraft Rose`i. Olen sellega kaks aastat ketranud ja see on hea töövahend. Stabiilne, vaikne, tundlik. Lisaks kaunis täispuidust karkass. Ülekandeid olen vaid kord õlitanud. Asi toimib kui “Antsu viiul” Ei tulegi hetkel midagi meelde lisada. See on teema mida igaüks saab kodus ise õppida. See ei vaja mingit erilist õpet. Kõik tänased õpetajad on ka ise omalkäel õppinud. YouTube on täis erinevaid ingliskeelseid videoid ja kui vähegi viitsimist, siis leiab sealt midaiganes. Kindlasti jäi miskit ütlemata ja kindlasti väljendab mõni teine sama asja teiste sõnadega. Igaks juhuks mainin – ei ole ilukõneleja ega ka pretendeeri sellega lõpliku tõe staatusele. Nagu Ivo Šenkenberg  “Viimses Reliikvias”  – ma olen tegudeinimene, mitte targutaja :) Olekski vast kõik.

 

Lobodka käpikud…

………käsitsi kedratud lõngast. Valge ja must on puhas  peenvillane. Pruun on Soome maalamba vill.  Viimane on hiljuti tehtud lõng 03.09 postituses, mis pesemata villast kedratud. Teised kunagi varem, kes enam mäletab kunas. Tegelikult on muster kombineeritud. Alustasin Praakli raamatu 156 lk Martna mustriga. Lõin 72 silma ja kui jõudsin randme osani selgus,  et miskit on viltu. Selle järgi tuli 8 silma juurde kasvatada kuid 80 silmale see muster ei klappinud. Mustri jooks on 12 silma ja kinnas peab olema kas 72 või 90 silmaga. Kuna vars oli valmis läksin järgmise mustri kallale. Niimoodu hüpates võtsin vahepala Kambja mustrist – need mustad triibukesed. Viimaks jäin pidama leheküljel 63 Lobodka mustril. Igal vardal 20 silma ja väga mõnus teha. Pöial lõpuks ka nii nagu peab – mustriline. Mulle meeldib üldiselt kui kinda ots ja pöial on ühevärviline. Randme ja pöidla kudusin 1,75 vardal. Laba osa 2,0 vardal. Esialgu tegin kogu kinda 1,75 vardaga, kuid see jäi tuim ning kõva. Harutasin üles ja alustasin uuesti. Olin juba ülemise kahanduse juures. Nende kinnaste üle olen natuke uhke ka, mis seal salata :) Kinnas ei ole väga suur hoolimata nr 2 vardast.

Lüganuse “sitavornikud”

Käsitsi kedratud lõngast. 1,75 varras, 72 silma, “sitavorniku” kirjaks nimetatav Lüganuse kiri / Praakli 151 lk.

Ketramid ja ühed täpikäpikud

   Helehall 312 m / 180 g, 2x , soomelamba vill.  Kreemikas on koeravillane 100 % (Alaska malamuut)  250 m / 146 g, 2x . Pruun 268 m / 163 g, 2x,  soomelamba vill. Pruun on tehtud pesemata villast. Ilus pikk kiud oli ja parasjagu lambarasvane. Kraasida oli ok ning ketramine käis pika-pika tõmbega. Pool täitus väga ruttu.  Lõng on peen ning ühtlane. Enne pesemist kaalus viht 206 g. Seega, pesuveega läks kraanikausist alla 43 g, mida on tõesti palju. Eks ta nii olegi, et villakust kuskil 40 % ja enam kaduma läheb. Sordid välja ebasobivad palad ja rämpsu ning villarasv kaalub ka omajagu….Pildile klikkides avaneb pilt suuremas aknas. Umbes paar-kolm nädalat tagasi tegin põhjaliku kraasimise päeva. Hunnik villa sai kraasitud ja nüüd on tükiks ajaks ketramiseks materiali. Aga et teeks korraga ühe värvi valmis, seda ei. Igav hakkab. Ja võib olla tulevad vahepeal muud mõtted pähe ja teeb mõne kirju lõnga ka sekka mida polegi ammu teinud. Praegust on kindlalt kindalõnga tuuled puhumas. Tahaks ühed korralikud vokilõngast kirikindad ka teha, no näiteks 100 silmaga või nii :))))

Ühed ketrami täpikäpikud. Pahempidi triip koeravillane. Muidu sama mis eelmised täpikäpikud kuid natuke suuremad ning pahempidi rea ees ja järgi on üks rida  parempidi koes põhivärviga. Seega siis loodud 56 silma ja kasvatatud 4 juurde laba osas. Varras 1,75 Esimesed säärased kindad siin. Seal ka natuke juttu kust see lihtne muster pärit.

157,5 kg

… nii palju villa on pestud ja pakitud kujul valmis minema villavabriku. /Pettumus neile, kes arvasid hetkeks, et tegemist on uue isikliku kaalurekordiga :) /Terve suvi vahelduva eduga  pand nagu pesukaru ringi …. ootused ja lootused on lõngale suured. Et sellest tööst ja vaevast ikka hea kedrus tuleks. Endale ja teistele ka. Vill on ju hea, väga hea. Enamus soomelamba oma ja kuskil 1/4 peenvillalamba villa. Lõnga tuleb nelja värvi. Hele-hele hall. Imbi soovitusel läks tõesti näpuotsaga halli villa valgele lisaks. Siis tumedam hall ning must ja pruun. Mustal on peenvilla osakaal 1/3. Pruun on ikka päris lambapruun, mitte pleekinud hall või must. Sorteerisin oma parema äranägemise järgi veel pestud villad uuesti üle nii kiu omadusi arvestades kui ka värvi järgi. Tegelt on pestud villa kogus veitsa üle 200 kg, aga kõike omal vaja pole ja vähem väärtuslikuma kiu ja ebamäärase värvi jätsin välja.  Läbi näppude käis umbes-täpselt kuskil 350 kg musta villa. Võib olla enam. Töömaht oli parajalt suur ja tea kas teist korda enam viitsiks nii…tulevad veel sügisel oma lammaste villad siia otsa. A meeldib kõik omal nahal läbi teha. Pagan teab mis vägi paneb säherduse asjaga tegelema.

Täpikäpikud ja ketramid

Kõik meetrid ja grammid ketramitel täpselt kirjas :) Pruun 170 g / 245 m. Tumehalli 180 g / 307 m ja 113g / 181 m. Helehalli 185 g / 265 m . Kindad ka käsitsi kedratud lõngast teht. 1,75 varras, loodud 52 silma, laba osas + 4 jne. Ei oskagi muud lausuda…lähen ja teen edasi :)

Villa kraasimise video

Kõik on suhteline ja sõltub töövahenditest, materjalist, teadmistest ja sellest mida soovitakse ja tahetakse saavutada lõpptulemusega. Erinevad materialid/kiud vajavad isemoodi lähenemist. Kõike käevahel tunnetatavat ei ole võimalik kirja panna, pildis näidata ja sõnul seletada. Selle villaga nii, aga mõne teisega natuke teisiti ja kolmandat on pesemata kujul kõige mõnusam kedrata ja neljanda paneks põlema, sest muud midagi pole peale hakata :). Vot nii kirju maailm. Parimad teadmised/oskused saab siis kui lihtsalt ise tegema hakata…

..aga kuidas elavad praegu peened ja villased näeb siit

Täielik erootika….

… või ehk ketramine on parem kui …  njäää …  vist mitte. Jalgpalli jutuga ma ka ei nõustu. Ainsana võiks kõnealla tulla, et ketramine on parem kui jalgpall …. Sain näppu sellise erutava villaku, mis tundus mustalt pandav –  ilma pesemata hää. Selline värske, pehme, parasjagu rasvane, lahtise säuguga ja muidu mõnus näppida. Tegin proovi. Ütleks, et sama kiirelt sai kedratud kui youtubes  nähtud rullikeste kraasijatel – pika tõmbega ketrajatel. Pesemata villale olen andnud natsa rohkem pöördeid kui tavaliselt ja seda ka korrutamisel. Peale pesu puhkeb selline lõng õide.  Ma tean, et mõned peavad seda väga ebahügieeniliseks, eriti kui pole tegu oma looma villaga. Olgu pääle, mõtleme positiivselt ja ütleme nii, et ma tugevdan seeläbi oma immuunsüsteemi ja käed saab ka pärast seebi/veega puhtaks ju :) Vill ise pärit Soomest, ma ei tea mis eluka seljast. Kas mingi ristand või kainuunharmaa, kes teab ja who cares … lõng tuli maavillaselt kare, kuid tegemine pakkus palju lusti. Heledamast villaku osast sai lõnga 186 g / 218 m ja 175 g / 231 m. Mõlemad kahekordsed. Näpuotsaga läks valget lisaks, et edevam oleks. Tumedamast hallist saab ka miskit kunagi. Pruun on mõeldud salliks kui värv sobilikuks osutub. Peenvillaka tallevill + angoora-meriinot  valgeks säpsuks sees. Muud värvi tallevilla hetkel pole. Pehmematest pehmem  170 g / 231 m. Eks ma hakka neist ühel päeval kudema ka miskit mis ma siin kõik kokku keerutand olen …

Koerakarva ketram

… ehhhh-huhhh, elu läeb edasi, kus ta pääseb… panin kokku kõik heledad mittelambakarvad. Peotäis seda ja peotäis toda. Oli berhardiini ja tšau-tšaud ja mingi hele koerakarv ja veel peotäis angoorat. Tuli kaks poolitäit kahekordset 137 g / 218 m ja 160 g / 302 m . Ei meeldi mulle koerakarva kedrata mitte teps. Kõik kohad on tolmu ja kõõma ja karvu täis. Ninna läheb ja aevastama ajab. Lõng aga ilus-pehme-karvane. Läheb kindlalt kindasse kunagi…