…luuletab

Ka üks lihtne lambakasvataja võib vahest omale seda kergemeelsust lubada ja mõne rea luulevormis kirja panna kui kutsu ei haugu ja vaim pääle tuleb :)Mis neist ikka enda teada jätta. Kunagi ammu sai oma luuletusi käekotisahtlis salajas hoitud, unustatudki sinna ja kott rändas hiljem prügikasti koos luulega, a kunagi oleks ju hea lugeda…

Üks väike vale eile haavad silus

ja täna tundub – elada on ilus :)

                                     ♦   ♦   ♦

Ma algul talusin ja ootasin ning palusin
      siis hääletult hüüdsin – nii lootusetult püüdsin
         lõpuks hinges karjusin, siis jälle leppisin ja harjusin
              kuid tühjus vastu kajas
                   mu üksindusemajas
                       on vastuolud ajas

                                                    ♥  ♥  ♥                                                    

istun õhtuti õues
kui hämardub päev
soojus tuikamas põues
ja veiniklaas käes

         nii hea on siin olla
         mõte lendleb kui lind
         olen üksi ja ohkan
         ootan praegu sind

                  mida otsivad hinged
                  mida leiavad nad
                  rõõm, valu ja pinged
                  jalust rabavad

                        laiub vaikus ja rahu
                        üle pimeda maa
                        mis mu päeva ei mahu
                        unenägudes saan

                                     *   *   *


on seisund endiselt stabiilne
pole midagi muutund
ikka rumal – labiilne

ja mõtted värvunud on roosaks
pole midagi muutund
sõnad hajuvad proosaks


ikka unistan – loen taevas tähti
pole midagi muutund
mind seal tantsimas nähti


kui see tüli ei tee võtaks sinugi sinna
et midagi muutuks
ja võiks edasi minna

♦   ♦   ♦

miks närtsida teistele rõõmuks

        miks elada kurbuses hallikas

                kes keelab väikeseks sõõmuks

                        peatuda Elualguseallikal

kõik rajad me enese määrata

           patt peita on sisemist sundi

                   luba teelt on kõrvale käänata

                                 ainult oota veel kesköist tundi

                                         joo allikast – hing laulab sul sees

                                                       vaid tänaseks antud on luba

                                                                     joo rõõmuga – sest palju veel ees

                                                                                  homne saatus ju ihub nuga

                     ◊   ◊   ◊

Üks kutseline kalur tegi triki

ta kutsus oma paati Hiire Miki

hiir aastuski paati

mis meenutas vaati

ja mõtles –„ kas olen Kon Tikil !“

Kon Tiki siis seilaski  merele

kohe hiire hammas läks verele

„ pole ammu ma söönud“

ütles ta, kui oli löönud

hambad ahtri ja võtti kinnitust kerele…

                                                         ♥   ♥   ♥

Advertisements

Viskame villast!

Mul on ühed vanad sokid. Ma tahan neist rääkida. Juba neli aastat on neid saabaste sees kantud, aga näedsa, ikka kestavad veel. Kandadesse on lõbusasti augud kulunud. Tänase kauni päikeselise talveilmaga vaatasin vastu sillerdavat valgust läbi kannaaugu. Päikesekiired tantsisid narmendavate lõngaotstega auguäärel valssi…..Ikka üks kaks kolm, kaks kaks kolm….

Ood vanadele sokkidele

Oh kestaks mu sokid mõnd aega,
ja leiaks ma natuke aega
siis nikerdaks uued
milles lambased kuued
oleks põimitut kokku kirju koega

Kuid lammas jäi tõsiselt kaema
EU-sse su pääle ma kaeban
kus faking mu lokid
ja miks on su sokid
Nii kahtlaselt tuttava moega

Eile õhtul hilja käisin isa juures lauamaterjali viimas. Pimedas tagasi sõites, mõtlesin igasugustele probleemidele, mis on tekkinud või olen ise tekitanud. Eriti päevakajaline on lammaste müük Soome. See on osutunud keerulisemaks kui esialgu arvata oskasin. Päeval sai räägitud ja kirjutatud palju soomekeeles antud teemal ja pea oli igasugu jama täis, nii et mõtted muutusid lõpuks soomekeelseteks.  Pidasin auto kinni ja kirjutasin kohe ülesse. Tulemus on selline.

Jos ulkona sada vettä,
niin täyty mietiä että,
tuleko lampaille tarjoa
raidallisiä sadenvarjoja,
tai riitäkö vanha lakki
ja kertakäytöön sadentakki.
Sitä niiltä kysyä saa
kuka ne perkelen sääntöjä jaa..