gotlandi lambad

Gotlandi lammas pärineb Gotlandi saarelt kus see olevat aretatud kohaliku lamba ja Viikingite poolt sisse toodud Romanovi lamba ja Karakuli ristamisel. Kaasaegset Gotlandi lammast on teadlikult aretatud  alates 1920 aastast, mil alustati tõuaretusandmete kogumise ja tõumateriali valikuga. Tulemuseks on universaalne pikavillaline, heade lihavormide, maitsava liha ja kvaliteetse nahaga lammas. Täiskasvanud uttede kaal on 55 – 70 kg, jääradel 75 – 85 kg. Talled kasvavad kiiresti ja kaaluvad 6 kuuselt 30 – 40 kg. Uted on head ja hoolitsevad emad, kerge poegimisega ja rohke piimakusega.  Gotlandilamba värvivariatsioon on helehallist mustjashallini. Talled sünnivad mustadena ja lähevad hiljem kasvades heledamaks. Villaku hall värvus on muutuv. Erinevatel aastatel võib sama lammas anda erinevat tooni halli villa. Tallevill on sobiv ketrusmaterjal. Nende vill moodustub enamus pealisvillast ja sellest valmistatud lõng on tugev ja vastupidav. Lõng ei ole küll väga pehme, kuid see eest ilus ja läikiv. Lokke hindavad need kes tegelevad viltimisega. Võib öelda, et Gotlandilambalt saab elu jooksul võtta mitu nahka. Lokke on võimalik viltida nii, et need moodustavad  “lambanaha”.  Rääkides nahkadest, siis nende nahad on väga vastupidavad. Need kestavad istumise all kordades kauem kui misiganes tavaline lambanahk. Gotlandilamba nahad ja sellest tehtud tooted on Rootsis väga hinnalised ning kestavad põlvest põlve.