Tõug on algselt pärit väikeselt saarelt nimega Ouessant, mis asetseb Prantsusmaa ranniku lähedal. Arvatakse, et sajandeid tagasi on Viikingid jätnud lambad sinna saarele. Karmid elutingimused ja looduslik valik on loonud nad sellisteks, et neist on saanud kõige väiksem lambatõug maailmas. Ouessant lambad püsisid oma saarel kuni 1900 aastate alguseni. Tõug oli peaaegu hääbumas kuni n
ad juhuslikult avastati grupi aristokraatide poolt. Pidades tõugu huvitavaks, tõid nad väikesed lambad oma mõisatesse. Praeguseks on Euroopas neid väidetavalt 6000 piires. Ouessanti saarel neid kahjuks enam ei ole.
Esimesed kuus Ouessant lammast saabusid Soome 2007 aasta novembris. Eestis on nad Pärnumaal Raja talus aastast 2005 muru närinud. Tänu Raja talu peremees Andrus Teemantile on meilgi rõõm neid omada. Värvuse suhtes on esindatud kõik lamba värvid – pruunid, mustad, valged ja hallid. Sellele tõule on omane, et utt toob ainult ühe talle. Kaksikuid sünnib aruharva. Poegimisega probleeme ei esine ja pidamistingimuste suhtes on vähenõudlikud. Nad võivad viibida aastaringselt õues. Ainult väga märja ja tormise ilmaga vajavad varju. Minul on nad talviti ikkagi tunnelis või laudas ja näpuatsaga saavad nemadki jõusööta kui pakane karmiks läheb. Ussikuurid teen kaks korda aastas ja vastsündinud talled saavad se vitamiini. Vill on neil tihe ja kahekihiline (alus- ja pealisvill) . Pügamist vajavad vaid kord aastas. Turjakõrgus uttedel 45 – 46 cm, jääradel 48 – 50 cm. Sarved on ainult jääradel. Sarvede kasv on võimas. Juba 4 – 5 kuuselt on jääradel peas 15 – 20 cm pikkused “sarvehakatised”. Need lambad on minu arvates natukene targemad kui suured lambad. Nende kari on pigem kollektiiv. Nad suhtlevad omavahel, on uudishimulikud ja julged, armastavad ka inimestega suhelda. Sellist paanikat nagu suurte lammaste puhul võib näha, et üks ehmatab ja siis tormavad kõik, eriti pole. Võrratud loomad, kellesse on kerge armuda.
Vana-Olevi 